23.03.2022
Kaja Kallas, Eesti käpardlikuim valitsusjuht.
Kui mõne aja eest oli jutuaineks eestikeelsele kooliharidusele üleminek, pakuti üheks lahendust mingit eesti-vene segakooli, ja nüüd on uue probleemi puhul välja mõeldud “keelekümbluskool”.
Kolmapäevases valitsuse infotunnis esitati peaminister Kaja Kallase palju küsimusi selle kohta, et väidetavalt soovib suur hulk ukraina sõjapõgenikest vanemaid oma lapsi venekeelsesse kooli panna, ning taheti teada, kuidas valitsus tahab seda probleemi lahendada.
Kaja Kallas kõigepealt eitas probleemi olemasolu, mängides umbes 9000 ukraina lapse puhul, kellest umbes 5500 on 8-18. aastased, nende 417 lapsega, kes on hariduse infosüsteemis registreeritud, ja kellest 211 soovib tõesti eestikeelses koolis käia. Seejärel tõi ta mängu nn keelekümbluskoolid ehk “…tõenäoliselt me peame tegema ka ühe täiendava kooli. Ja selle me saaksime teha keelekümbluskoolina, nii et seal oleks 60 protsenti õpet eesti keeles ja 40 protsenti ukraina keeles,“ märkis Kallas.
Seega siis jälle üks umbmäärane variant, nagu oli varem eesti-vene kool – ei ole venekeelne kool, ei ole eestikeelne, ei ole ukrainakeelne (mida on ka välja pakutud). Keelekümbluse taha saab peita väga palju, ennekõike hädasoleku sellega, et ukrainlased sai lahkelt sisse lubatud, aga nendega kaasnevaid probleeme ei osatud ette näha.
Kaja Kallase valitsus usub, et ukraina põgenikud jäävad siia pikaks, kui mitte alatiseks, aga sellest, milliseks kujuneb edaspidi Eesti haridussüsteem, ei ole tal ilmselt mingitki ettekujutust. Esialgu sobib hästi mõiste “keelekümbluskool”, millest ei saa keegi aru, mis asi sellest tegelikult kujuneb.
Isegi valitsuskoalitsiooni ühe erakonna poliitik, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kritiseerib valitsuse käpardlikkust. Ta leidis, et riigil pole sellisteks olukordadeks kriisiplaane, lisades, et on arusaadav, et kriisiks ei ole võimalikult täielikult valmis olla, aga praegust põgenikekriisi oli ette näha, kuid ikkagi ei oldud selleks valmis.
Kaja Kallase valitsus on ametis olnud napilt üle aasta, aga juba on põrunud nii koroona-, julgeoleku- kui ka põgenikekriisis.