Kunagi kommenteeris majandusnäitajaid Konjunktuuriinstituut, kes paljastas liiga palju valitsuse valesamme; nii usaldasid võimulolijad analüüside tegemise hoopiski kuulekale “tublile kutsale” Statistikaametile, kust nüüd tuleb “häid uudiseid” riburada, minevikust leitakse koguni mingi majanduskasv, mida keegi reaalses elus ei märka.
Sageli saab tegeliku pildi läbi huumoriprisma vaadates ja alljärgnevast kokkuvõttes näeb täpselt ära, kuidas erinevad võimumehed ja -naised asju selgitavad. Sel korral on jutt diisli hinnatõusust.
“Mis diislinappusest nad räägivad? Ei ole ju mingit nappust! Kui sul ikka neid kaheeuroseid on sitaks… siis ei ole ju mingit nappust. Tangi ja sõida kuhu tahad!
Viies rikkamas riigis nii elu käibki!
Peab siis diisel odav olema, kui Venemaal kõik nafta rafineerimise tehased põlevad ja Hormuzis vabastatakse väina, mis kunagi kinni pole olnud?
Ega siis sõja pidamine ju mingi odav lõbu pole ja inimesed mõistavad, et see on rahu hind.
Kindlasti ei maksaks siin aga mingisse numbrimaagiasse kinni jääda ja läheme aga rahulikult Rail Baltica ja tuuleparkide arendusega edasi.
Meid sellised väikesed hinnakõikumised ei sega, sest peale maksuküüru kaotamist on nagunii kõigile hakanud raha rohkem kätte jääma.
Muus mõttes aga… on endiselt kõik hästi!”
Nii võimurid asju selgitavad ja rahvast “rahustavadki”, nagu Lauri Jürgenson on tabavalt kirjeldanud. Tuleb ju tuttav ette?
Allikas: sotsiaalmeedia
