17.03.2022
Eesti keele kõnelejad.
Eestis elavast 1 328 439-st inimesest rääkis läinud aasta seisuga emakeelena eesti keelt 67% Eesti elanikest ehk 895 200 inimest. Statistikaameti andmetel on Eestis teine levinud emakeel vene keel, mida kõneles 381 900 elanikku (29%). Osakaalult järgmised emakeeled olid ukraina (11 500), soome (4200), inglise (3300) ja läti keel (2300). Eestis oli kokku kasutusel 226 emakeelt.
Kui nüüd lisada siia prognoositud 100 000 põgenikku Ukrainast ja isegi kui eeldada, et pooled neist lähevad siit edasi või naasevad pärast sõda kodumaale, langetab see eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osakaalu oluliselt.
Seejuures on seni ligi 24 000-st siiasaabunud sõjapõgenikust siseministeeriumi hinnangul üle 60 protsendi mitte ukraina, vaid vene emakeelega.
Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab praegu käimasoleva loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.
Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk arvab, et mitmerahvuselisena võib end määratleda ligi viiendik elanikkonnast.
Professori Allan Puuri sõnul on ühiskonna etnokultuurilise mitmekesisuse kirjeldamiseks ja mõistmiseks rahvus ning emakeel kaks kõige tähtsamat tunnust. „Inimene võib mõne aastaga omandada uue kodakondsuse või õppida juurde uue keele, kuid rahvus ja emakeel saadavad teda läbi elu ning moodustavad eneseteadvuse ja identiteedi vundamendi,“ ütles Puur.
Rahvusest ja emakeelest sõltub tema hinnangul, millistesse rühmadesse kuuluvaks inimene ennast peab ning kes moodustavad tema lähema suhtlusvõrgustiku. „Emakeele oskus on teiste keelte valdamisest reeglina sügavam ja vaatamata võõrkeelte omandamisele toimub suur osa kultuuri tarbimisest jätkuvalt emakeele vahendusel, rääkimata kultuuriloomest,“ lisas Puur.
Keeleteadlase Jüri Viikbergi sõnul on kakskeelsete inimeste arv kasvanud, sest üha rohkem elatakse kahes keelekeskkonnas. „Eesti keel võib olla kõrvu uue asukohamaa keelega, selle kooli- või töökohakeelega või segaperes oma teise vanema keelega.
Keeleteadlaste sõnul vajab riik ka täpseid andmeid eesti keele kui riigikeele valdamise kohta, ent niisamuti ka teiste keelte oskajate kohta, sest need on eri sihtrühmad riigi keele- ja hariduspoliitika ning vastavate tegevuste rahastamise jaoks.
Praegused sündmused aga löövad need süsteemid suhteliselt segamini.
Allikas: statistikaamet