Nii küsitakse sotsiaalmeedias, kui jutuks on uue-vana valitsuse uued maksutõusud, mis võtavad rahvalt viimsedki veeringud ja ajavad ettevõtted pankrotti. Aga nad saavad, sest nad ei vastuta mitte eesti rahva, vaid Brüsseli ees.
Nad vastutavad selle eest, et Euroopa Liidu eelarvereeglitest oleks kinni peetud. Nad vastutavad selle eest, et eurodirektiivid oleks täpselt täidetud ja Eesti seadusteks tehtud. Nad vastutavad selle eest, et rohepöördega oleks 2030., 2040. või 2050. aastaks abstraktne CO2 rohkem “neutraliseeeritud”, kasvõi siinse rahva autokasutamise hinnaga. Nad vastutavad selle eest, et…
Oma rahva ees nad vastutust ei tunne. Oma rahvale võib kaela väänata kütuseaktsiisi, tulu- ja käibemaksu tõusu, auto- ja julgeolekumaksu ja nii edasi. Rahvale võib kõike halba teha, nad on kuulekad, sest muidu tuleb Putin. Või EKRE, kellel on maksualandamise “fetiš”.
Kuidas nad ikkagi võimul on? Aga väga lihtsalt – nad ei räägi rahvale isegi mitte valimiskampaania käigus sellest, et kavatsevad makse tõsta. Lubavad superhead elu ja siis, kui ülekaalukate häältega võimul ollakse, siis naks – ja kümme uut maksu või maksutõusu.
Neil on riiki lihtne valitseda, sest Brüssel ütleb kõik ette ja sulaspoliitikud viivad selle ellu. Mis sellest, et Eestimaast jääb järele vaid must maa.
Kunagi kirjutas üks ajaloolane sellest, kui raske oli aastatel 1918-1940 riigikogulastel seadusi teha – see oli juriidiliselt nagu kellassepa töö, eksida ei tohtinud, sest valesti tehtud seadus võis riigi põhja lasta. Nüüd on lihtne, Euroopa Liidu Asjade Komisjon edastab eurokäsu, see vormitakse komisjonides seaduseks, võimuliit surub selle läbi… ja rahvas maksab.
Oleme euroliidu protektoraat ja meid valitsevad satraabid.
Uued Uudised