Otsesem vastus oleks ehk see, et siinses tipp-poliitikas ja eriti välispoliitika alal on “tegija” üks mees, kes naudib ühiskondlikku positsiooni, kuigi on teinud väga näotuid asju. Kui “eliit” on selline, siis on ka ühiskond ja justiitssüsteem…
Delfi Pere ja Kodu kirjutab: “Lapse suguelundite näppimine ja seks 12aastasega ei too Eestis kaasa ainsatki päeva reaalset vangistust.” Artikli autor: “Otsisin välja kohtulahendid, kus karistus laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest pole toonud kaasa ainsatki päeva reaalset vangistust – las lugeja ise otsustab, kas ja kui karm karistus see pedofiilile on. Toon esile päris kohtulahendid koos määratud karistustega. Või peaksin ütlema „karistuse kohaldamata jätmistega“?”
Ühe juhtumi kohta kirjutab kriitiliselt ka EKRE poliitik Helle-Moonika Helme:
“Kas meil on mingi pedofiilide ringkaitse maffia siin riigis, et esiteks selliseid asju nii massiliselt toimub ja teiseks on karistused naeruväärsed?
Ei saa ikka üle ega ümber sellest, et Reformierakond ja E200 surusid lastekaitseseaduses läbi punktid, mis karistusregistris pedofiili karistuse selle ärakandmisel ära peidab ning kui sotsiaaltöötaja on arvamusel, et ta pole peale karistuse kandmist enam nö ohtlik, võib sotsiaaltöötaja soovitusel karistuse kandnud pedofiil lastega taas töötama asuda.
Reformierakond muidugi võttis oma ihuadvokaadilt arvamuse, et see pole nii, aga meie poolt advokaadibüroole tehtud analüüsisoov andis vastuse, et on ikka küll.
Edasi mõelge ise, miks need asjad meie riigis just nii on nagu on selles osas.
Ma pole küll absoluutselt mingi Malluka fänn, aga siinkohal avaldan talle tunnustust, et ta oma positsiooni ja feimi ära kasutades tõi kogu selle pedofiiliateema talle omasel viisil avalikkusesse ja tekitas taaskord väga vajaliku ühiskondliku resonantsi.
Ses mõttes oli hea jälgida ka seadusandjate reaktsioone – kes vinguma kukkusid, neil ilmselt peas müts põleb heleda leegiga.”
Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Malluka loodud veebilehekülg ettevaatust.ee. – selle kriitikud rõhutavad, et kurjategijad on „karmi“ karistuse juba ära kandnud ning ei vääri uuesti avalikustamist. Tegelikult on juristid ja psühholoogid juba ammu leidnud, et pedofiilide kuriteod ei mahu aegumise alla, sest need tegelased üldjuhul ei muutu ja jätkavad oma tegevust ka muutunud oludes, jäädes lastele endiselt ohtlikuks.
Vasakliberaalide valitsetav Eesti riik, mis karjub avalikult erinevate (seksuaal)vähemuste õigustest, soosib samades raamides ilmselgelt pedofiiliat. Ärgem unustagem, et Bideni-Obama aegses Ameerikas tehti koguni ettepanek muuta pedofiilia seksuaalse hälbe asemel seksuaalseks suunitluseks.
Ettevaatust, lapsed on Reformierakonna ja Eesti 200 valitsetavas riigis suures ohus – “nokutädid” seksualiseerivad lapsi juba lasteaias, et valmistada neid “kommionudele” ette vabatahtlikuks saagiks.
EKRE on alati nõudnud pedofiilidele karmimaid karistusi ja nende hoidmist avalikkuse silma all, selleks on esitatud ka omapoolseid eelnõusid.
Uued Uudised
