Sotsist riigikogu saadik Raimond Kaljulaid ei jõua eneses kuidagi selgsusele – kui nüüd kirjutas ta, et obstruktsioon on parlamentaarne terrorism, siis 2020. aasta detsembris põhjendas ta oma blogipostituses pikalt ja laialt obstruktsiooni vajalikkust.
Mäletatavasti sotsid ja Reformierakond seda toona massiliselt tegidki, esitades tuhandete kaupa absurdseid muudatusettepanekuid otsuse eelnõule „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“.
Sealhulgas langes Kaljulaid ise oma „ettepanekutes“ suisa roppustesse.
Vaata siit:
https://raimondkaljulaid.ee/blogi/pikk-lugu-mis-saab-abielureferendumist-edasi
Lugedes Kaljulaidi toonaseid mõtteid ja pannes need tänasesse konteksti, siis kommentaarid on liigsed.
Mõned nopped:
-Kui opositsioon võtab kasutusele obstruktsioonitaktika, siis on raske ette ennustada, mis edasi saab.
-Mõistlik oleks muidugi, et koalitsioon loobub rahvahääletuse plaanist, sest selle ellu viimine on muutunud võimatuks. Kuid valitsus ei pruugi seda teha. Vähemalt mitte esialgu.
-Kui obstruktsioon venib pikaks – näiteks kestab juba mitmendat nädalat, hakkab valitsuskoalitsioon kindlasti süüdistama opositsiooni selles, et raske tervise- ja majanduskriisi ajal on opositsioon geiabielu kaitseks riigis elu seisma pannud ning kriisiga võitlemise blokeerinud.
-Hakatakse süüdistama inimeste eludega mängimises. Inimestele räägitakse, et neile vajalikud toetused, arstiabi ja muu elutähtis seisab opositsiooni taga.
-Kindlasti võib EKRE tuua oma toetajad Toompeale välja ning kütta üles seninägematu viha opositsioonisaadikute vastu. Ärgem unustagem, mil viisil algas 1930ndatel aastatel Eestis ellu riigile saatuslikuks saanud nn “vaikiv ajastu”.
-Üleskäotud õhkkonnas võidakse muidugi teha katse Eesti riigivõimu autoritaarsemaks muutmiseks ning opositsiooni poliitikas osalemise võimaluste piiramiseks, Riigikogu tasalülitamiseks. Valmisolek selleks on kindlasti olemas ja mitte ainult EKRE saadikute poolt.
-Kindlasti leidub ka ühiskonnas piisavalt inimesi, kes hakkavad nõudma, et obstruktsioon tuleb lõpetada mistahes vahenditega.
Raimond Kaljulaid esitas abielurahvahääletusele muudatusettepanekuna ühena järgmise ettepaneku: „Valitsuse koalitsioonileppes ette nähtud abielu teemalise rahvaküsitluse üks vastusevariantidest võiks olla tsitaat Sveta Grigorjeva luuletusest: „mind ei kepi kes keda kepib/ veel vähem kepivad mind need/keda kepib kes keda kepib?““.
Lisaks oli tal ettepanek panna rahvaküsitlusele küsimus Nublu laulutekstiks selle kohta, et mida teha kui “klubis pole õhku”.
Samas absurdses ja mõnitavas vaimus oli sotsialistist riigikogu liige esitanud 15 ettepanekut.
Kokku sai abielureferendumi eelnõu ligi 10 000 ettepanekut muudatusteks.