18.09.2018
Külaelu püsib sageli vaid nendel inimestel, kes enda linnaelu ettegi ei kujuta.
Eesti Külaliikumine Kodukant viis septembri alguses liikmete seas läbi küsitluse üheksa kuu eest toimunud haldusreformi tagajärgede kohta, tuvastades, et probleemiks on info halb liikuvus ja keskuste kaugenemine.
Küsitlusele vastasid rohkem kui 100 küla esindajad üle Eesti: 63 protsenti vastanuist on arvamusel, et külaelu on pärast haldusreformi muutunud ning enamik leiab, et see on muutunud keerulisemaks. Vaid 37 protsenti vastanuist oli arvamusel, et haldusreform pole elu nende kodukülas mõjutanud. “Valdavalt on viimasel juhul tegemist küladega, kus juba varasemalt kogukonna kaasamine piirkonna arengut puudutavatesse otsustesse hästi toimis,” selgitas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.
Tema sõnul uuriti, mis teeb siis elu keerulisemaks. “Küsitlusest selgus, et asjaajamine toimub vallakeskuses, vallavõim aga ei mõista külade omapära. Kurdeti asjaajamise keerukuse ja info puudumise üle, ei saada enam aru, kes, mida ja kuidas otsustab. Kurdeti ka ääremaastumist ja identiteedi kaotust, mis on kaasnenud nimemuutusega.”
Ülekaalukalt vastati, et külavanemaid pole valla arengut puudutavatesse otsustesse varasemast rohkem kaasatud. “Haldusreformi järgselt tekkinud valdades ei ole külade ja seega ka valla kui terviku tegelikud vajadused vallamajast enamjaolt isegi enam hoomatavad. Seetõttu on külavanemate ja külade eestvedajate potentsiaali kasutamata jätmine lühinägelik,” rääkis Kodukandi juhatuse liige, Kuusiku külavanem Ants Kuningas.
Lisaks eelpoolmainitule märgiti täiendavate murekohtadena ära ka kohalike teede korrashoid ning transport, haljastus- ja kommunaalprobleemid, sotsiaalküsimused ja eakate toimetulek. “Võimu jätkuv kaugenemine ja kasvavad probleemid toovad kaasa ebakindluse tuleviku suhtes,” nentis Krista Habakukk.
Muidugi leidub ka häid näiteid; valdasid, kus toimib tõhus koostöö, korraldatakse ümarlaudu ja vahetatakse kogemusi teiste küladega. Üldiselt aga pole haldusreform inimeste elu lihtsamaks muutnud.
MTÜ Eesti külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid. Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.
“Kümne aasta pärast võiks Eestis olla 25 omavalitsust ehk kolm korda vähem kui praegu,” väitis seevastu riigihalduse minister Janek Mäggi. Seega soovib riigivõim pigem Kodukandile vastupidist.
Allikas: BNS.