Külaline, kellele võiks näidata ust – Austria president van der Bellen peab suveräänsust illusiooniks

Samal ajal kui Austria kantsler Sebastien Kurz üritab riiki veidigi mõistlikule rajale tagasi viia, jätkab kunagi väikese häälteenamusega presidendiks valitud globalist Alexander van der Bellen Euroopat lammutava poliitika kiitmist.

Eestis viibiv Austria president Alexander van der Bellen avaldas lootust, et Euroopa Liidus hoitakse alles liberaalne arusaam kodanike õigustest, aga ka vähemuste õigustest liikmesriigis, vahendab ERR. “Mõnes Euroopa riigis on rahvuslased õhutanud rahvusliku suveräänsuse illusiooni, mis on praegu vale, sest ilma Euroopa Liiduta ei saa ükski Euroopa riik hakkama,” leiab Austria president. Aga Norra ja Šveits?

Tundub lausa uskumatuna, et Eesti riik võõrustab sellist oma riigi Quislingit, kes tulles rahvusriiki räägib suveräänsusest kui illusioonist. Selline inimene pole Eestis teretulnud, isegi kui teda miski Eestiga seob.

Samas on tähelepanuväärne, et toosama van der Bellen kohtub järgmisel nädalal Viinis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Ise väidab ta, et Austria tahtvat jätkata vahendajana rahvusvahelises diplomaatias ja see olevat üks põhjuseid, miks ollakse valmis suhtlema ka Venemaaga.

Omapärane on ka tema suhtumine Nord Stream 2 gaasijuhtmesse. “Seni olen seda vaadanud kui majanduslikku projekti, kus sellega tegelevad firmad, kes impordivad Venemaalt gaasi Euroopa Liitu. Kui Ukrainale ei tekitata uue torustikuga kahju, siis sellest pole probleemi,” väidab Austria president, kuigi suurem osa Ida-Euroopast näeb gaasijuhtmes Venemaa mõjuvõimu suurenemist, sest Lääne-Euroopa jääb nende gaasist sõltuvusse.

Kahjuks on van der Bellen Eesti külaline ja meil tuleb järgida diplomaatilisi reegleid, kuid sedavõrd kahekeelse ja vaenuliku presidendi külaskäik peaks jääma viimaseks. Paraku on Eesti president ja peaminister sellele rahvusriikide huku ennustajale lubanud tihedat koostööd Austriaga – aga seda saab teha vaid kantsler Kunzi Austriaga, mitte president van der Belleni omaga.

Lõpetuseks aga peaminister Ratase huvitav lohutus kohtumiselt van der Belleniga: “Eesti saab ka järgmisel eelarveperioodil Euroopa Liidult tunduvalt rohkem tagasi, kui ise ühisesse eelarvesse sisse maksab. Paljudes olulistes küsimustes on Eesti ja Euroopa Komisjon ühel meelel, kuid ühtekuuluvuspoliitika raha järsu vähenemisega me rahul ei ole, kuigi osaliselt on komisjon meie huviga arvestanud ja langus on eeldatavast sujuvam,” ütles Ratas.

Seega saab Eesti võimuladvik veel pikalt rääkida sellest, kui palju Eesti EL-ilt saab ja kui tänulikud me peame olema, ning parim tänulikkuse vorm on seejuures neegrite ja süürlaste vastuvõtmine. Sellist mõttelaadi levitama tuli ka van der Bellen.