15.05.2018
Pagulased väidavad, et nad pole vaenlased, kuid nende tegevus näitab vastupidist.
Soome on Eestile igas mõttes lähedal, nii geograafiliselt, hõimusidemete kaudu kui ka sellega, et umbes sada tuhat eestlast on oma elu ülelahemaaga sidunud – seda enam maksab meil arvestada sellega, millega põhjanaabrid on rappa läinud.
Soomes võeti esimest korda luubi alla varjupaiga taotlejatega seotud kuritegevus ning uuringu järgi fikseeriti 2016. aastal kokku 1565 varjupaiga taotlejatega seotud kuriteoepisoodi. Kõige enam sooritasid kuritegusid Iraagist ja Afganistanist tulnud immigrandid, vahendab eestinen.fi.
Kuritegudest lõviosa, 74 protsenti olid seotud vägivallaga. Vägivallakuritegudest omakorda 46 protsenti pandi toime pagulaskeskustes ja 39 protsenti avalikes kohtades. Kõige enam esines pagulastega seotud kuritegusid Helsingis, Espoos ja Lahtis.
Viiendik kuritegudest pandi toime Soome kodanike suhtes, need olid peaasjalikult seksuaalse ahistamise, laste seksuaalse ärakasutamise ja vägistamise juhtumid. Soome kodanike suhtes pandi kuriteod toime avalikes kohtades. Pooled ohvritest olid alla 18-aastased. Seksuaalsete kuritegude puhul olid ohvrid valdaval osa juhtudest eelnevalt uimastatud.
Kahtlusalustest 95 protsenti olid mehed. Veidi enam kui pool kahtlusalustest olid 25-aastased või nooremad. 62 protsenti kahtlusalustest olid Iraagi kodanikud ja 10 protsenti Afganistani kodanikud. Pagulaste koguarvu arvestades oli kõige enam probleeme Marokost, Alžeeriast ja Valgevenest saabunutega.
Uuringust tuli välja, et seksuaalkuritegude ohvrid olid põhiliselt alaealised. Kuriteod pandi toime pärast seda, kui alaealistele oli ostetud mõnuaineid.
Edaspidi on kavas pagulastega seotud kuritegevust jälgida iga-aastaselt.