Viimased uudised teatavad, et rohepöörane Reformierakond lubab valimisprogrammis kliimaseaduse kehtestamist, roheministri ametikohta ja muid rohehullusi. Selle taustal on kümnesse EKRE poliitiku Aat Purje sõnad: “Reformierakond tunnistab ainult ühte riikliku poliitikat. Rohepoliitika ei ole seejuures isegi kõige täpsem määratlus. CO2-poliitika tundub õigem. Iga ministeerium joondub rohereformi ministri valvsa pilgu all kliimaeesmärke täitma. Kõik ministeeriumite muud vastutusalad on teisejärgulised.”
Just nimelt CO-poliitika – sõditakse abstraktse süsihappegaasiga, samas kui kogu muu tegevus liigub vastupidises suunas. Aga kahe tähe ja ühe numbriga on mugavustsoonist väga hea sõdida.
Eestis käib hooga Rail Balticu ehitus, mida rajatakse veerežiimi rikkudes läbi rabade ning trass nõuab edaspidi arvukate uute karjääride rajamist, mistõttu ei jätkuvat materjale enam teedeehituseks. Tallinna ümbruses käib hoogne uusasumite ehitamine, mis tugevdab pealinna ümbruse valgusreostust. Meri kavatsetakse täis ehitada hiiglaslike tuuleparke, mis on sisult tööstusmaastik meres, linnustiku ja kalastiku rändeteedel. Selliseid näited võib kuhjaga lisada, aga üks küsimus jääb: kas see ongi Maa kliima päästmine, kui sõditakse abstraktse CO-ga, keskkonda aga muudetakse endiselt tööstusmaastikuks?
Kogu rohepööre meenutab Nõukogude ajal toimunud Gorbatšovi alkoholismivastast võitlust, kui pärast Kremli direktiivi hakkasid kõik täiskarsklasteks ning tormasid ristisõtta alkoholi vastu, et pärast seda peolauas morsikannudest juua. Praegu on pangad, kullerfirmad ja ei tea kes veel “süsinikuneutraalseks” hakanud, et “olla Poliitbüroo algatuse väärilised”.
“Kliimaseadus ja kliimaministeerium. Mis järgmiseks? Sarnaselt külvivolinikele kliimaametnikud kohtadel, kelle ülesandeks on tagada vastuvaidlematult ja tõrgeteta viisaastaku plaanide täitmine nelja aastaga? Ja kuidas see kõik haagib otsusega jätta ära elektriraudtee ehitus Rohukülani, millega oleks saanud liigutada reisijaid Läänemaa ja pealinna vahet? Kuna küüni ehituseks materjali pole, siis liigume kohe teise päevakorrapunkti juurde, milleks on kommunismi ehitamine…” kirjutab üks inimene sotsiaalmeedias.
Rohepöördega kampaania korras Maa kliima päästmine on täpselt sama, mis kommunismi ehitamine Nõukogude Liidus, ja lõpeb see täpsemalt samas kohas, kus toogi hullus lõppes. Ainult et vahepeal jõutakse väga palju ära rikkuda ja seda saavad kõik omal nahal tunda.
Reformierakonna agressiivse “rohepoliitika” taga pole midagi muud, kui soov näidata Brüsselile oma lojaalsust, lugeda tema silmist soove enne, kui need on välja öeldud, ja teenida ära “hea kutsu” tiitel koos maitsva suutäiega. Hetkel tundub Kaja Kallas olevat “rohkem paavst kui on paavst ise”, nagu väidab üks kõnekäänd.
Uued Uudised