10.03.2022
Ukraina põgenikud Poolas Krakowis. Pilt on illustratiivne.
Neljapäeval kohtus siseminister Kristian Jaani EKRE fraktsiooni saadikutega ning kohtumisest koorus välja hoiatav sõnum, et Eestisse võib saabuda kuni sada tuhat Ukraina põgenikku.
Ministri praeguste andmete järgi on Eestisse juba saabunud 12 500 Ukraina põgenikku, kuid umbes 3000 kasutavad ilmselt meie maad transiidina sõiduks Skandinaavia riikidesse ja Soome. Saabunute seas on 4251 last. Päevas saabub keskmiselt 1800 põgenikku ja mingeid piiranguid nende saabumisele viisavabaduse tõttu pole.
Kolmapäevase seisuga on majutusvõimalus korraldatud umbes kahele tuhandele inimesele, suurem osa ukrainlastest aga on läinud lähedaste või tuttavate juurde, enamik neist on jõudnud Tallinnasse. Jaotuspunktid on avatud neljas linnas, Pärnus Tartus, Rakveres ja Tallinnas. Politsei kontrollib Ukrainast saabumist Ikla ja kolmes Valga piiripunktis.
Jaani sõnutsi on Ikla piiripunkti kaudu Eestisse saabunud ka kolmandate riikide kodanikke, eriti kamerunlasi ja nigeerlasi, kes tulevad väidetavalt Ukrainast ja soovivad Eestis varjupaika saada. Siseminister ütles, et kui mitteukrainlastel on turvaline koduriik, siis tehakse neile ettekirjutus riigist lahkumiseks. Samas võivad siin varjupaika taotleda need, kellel oli see staatus olemas Ukrainas.
EKRE saadikud küsisid siseministrilt infona läbi jooksnud stsenaariumi kohta, mille kohaselt võib Eestisse saabuda umbes 50 000 ukrainlast. Jaani hinnang aga oli veelgi hirmutavam – arvestades, et Eestis elas sõja alguse hetkel alaliselt või ajutiselt umbes 26 000 ukrainlast, siis kui igaüks neist toob siia oma pereliikmed, võib põgenike koguarvuks saada 75 000-100 000 põgenikku.
Kristian Jaani toonitas, et kuna Eesti ja Ukraina vahel on viisavabadus, siis võivad ukrainlased siia tulla täiesti vabalt, kusjuures neil on õigus siin viisaga viibida 90 päeva. Praegu Euroopa liidus kehtestatud direktiivi kohaselt ei pea pärast 24. veebruari saabunud ukrainlased seejärel siit lahkuma – ajutist kaitset taotledes võivad nad siia jääda kuni aastaks ja seda on võimalik pikendada kolme aastani.
EKRE saadikud juhtisid ministri tähelepanu sellele, et sotsiaalkaitseministri lubatud 10 000 põgenikku (nii paljudele on lubatud majutust) on juba ammu täis, hetkel on Ukrainas liikuma läinud seitse miljonit põgenikku ja Pagulasabi toob neid kontrollimatult sisse, mille peale vastas Jaani, et viisavabaduse tõttu saabki ukrainlasi nii sisse tuua. Viisavabadus ei anna küll ajutist kaitset, kui Ukraina kodanikud, Ukrainas pagulasstaatuse saanud ning seal pikaajalise elamisloaga elanud inimesed saavad seda taotleda. Hetkel on taotluse teinud inimesi umbes 800, kuid see protsess alles läheb käima.
Eraldi küsisid EKRE saadikud üle Eestis viibivate ukrainlastest meeste kohta vanuses 18-60, kes kuuluvad Ukraina üldmobilisatsiooni alla, siseministri sõnul pole vähemal Eesti poolt neile mingit kohustust kodumaale naasmiseks ja ka Ukraina pole riikide tasemel seda Eestilt palunud. Kuna siia tulijad on peamiselt naised ja lapsed, siis ei pea keegi oma mobilisatsioonikohustust tõestama.
Saadik Merry Aart rääkis Võru kogemusel, et esmane ukrainlaste aitamise vaimustus hakkab maad andma murele, et kas need inimesed jäävadki meie õlule ja milline saab olema turvalisuserisk venelaste ja ukrainlaste läbisaamise kontekstis.
Helle-Moonika Helme rääkis ministrile juhustest, kus siinsed vene rahvusest taksojuhid on keeldunud ukrainlasi sõidutamast ja on ka signaale, et mõned meditsiinisüsteemis töötavad venelased suhtuvad negatiivselt ukrainlaste ravimisse Eesti haiglates. Lisaks kardavad siinsed venelased oma töökohtade pärast. “Kui Pagulasabi veab ukrainlasi kontrollimatutes kogustes sisse, siis ei suuda me varsti olukorda kontrollida,” hoiatas ta.
Sama teema oli mureks ka endisel siseministril Mart Helmel. “Putin on lubanud oma kaasmaalasi kaitsta ja kui siin toimuva taustal tekitatakse narratiiv, et eesti fašistid ja ukraina natsionalistid ahistavad venekeelset elanikkonda, saab Kreml suurepärase võimaluse sellega põhjendada rünnakut Eesti vastu – me ei tohi lasta seda konflikti siia tuua,” märkis Helme. Ta tõi lisaks näite, et ETV+ saates oli stuudiosse helistajatest tervelt 92% selle vastu, et vene kaupu boikoteerida – see näitab siinsete venelaste meelsust.
EKRE saadikud arvasid, et sõjapõgenike siiatoomisele tuleb hakata pidureid peale tõmbama, Kristian Jaani aga usub, et kõiki, kes siia tulevad, tuleb aidata. Praegustel andmetel on riik eraldanud sotsiaalministeeriumile 1,4 miljonit Ukraina põgenike abistamiseks.
UU