Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, reservkolonelleitnant Leo Kunnas ütles ETV saates “Terevisioon”, et mobilisatsioon Venemaa eesmärke Ukrainas ei täida. “Me näeme neid tulemusi mõne aja pärast. Aga selle mobilisatsiooniga neid eesmärke, mida Venemaa on seadnud, ei ole võimalik saavutada,” sõnas Kunnas.
“Tegelikult see mobilisatsioon oli vältimatu Vene poole jaoks puhtalt sel põhjusel, et kui Ukraina on seadnud oma eesmärgiks suurendada oma relvajõude miljoni inimeseni, siis minu hinnangul nad on jõudnud umbes 700 000 meheni. Me ei tea seda täpselt, mis tähendab, et neil on vähemalt kaks korda rohkem isikkoosseisu rindel kui Vene poolel. Vene poolel ei ole üle 300 000 mehe kokku rindel,” kommenteeris Kunnas.
Kunnase sõnul on pealetungi lubavat ilma veel umbes kuus nädalat, seejärel muutuvad teeolud raskeks.
Viimase aja ukrainlaste edusammudest rääkides tõi Kunnas välja teisipäeva õhtul saavutatud edu.
“Donbassi põhjaosas on Ukraina väed eileõhtuse seisuga saavutanud kaks sissemurret – ühe väiksema umbes kümne kilomeetri sügavuse sissemurde Kupjanskist itta, seal on selline asula nagu Kupjansk Võzlavoi, mis raudteesõlme tähistab. Teine ja olulisem sissemurre on otse Izjumist ida suunas. Selle sügavus on umbes 20 kilomeetrit. Ja Ukraina vägedel on ka õnnestunud liikuda nii põhja kui ka lõuna suunas,” rääkis Kunnas.
Mujal rindejoonel on Kunnase sõnul suhteliselt staatiline olukord. “Vene pool jätkab rünnakuid Bahmuti ja Soledari suunal ja ka Donetskist läände, aga sama edutult kui varem,” sõnas Kunnas.
Rääkides Venemaa kasutuses olevatest Iraani droonidest, ütles Kunnas, et nende tehniliste andmete kohta väga selget ülevaadet ei ole.
“Shahed 136 ei ole päris traditsioonilises mõttes droon, ingliskeelse nimetusega loitering munition, ehk nii-öelda kamikaze-droon või hulkurdroon. See on umbes 200 kilo raske ja suudab kanda umbes 50 kilo lõhkeainet. Tiibade laius 2,5 meetrit ja pikkus 3,5 meetrit. Iraanlased ise väidavad, et selle tegevusraadius on umbes 1500–2500 kilomeetrit, mis ei ole päris usutav, sest see vajaks palju võimsamat mootorit, praegu on peal sisuliselt motorolleri mootor. Tõenäoline tegevusraadius on maksimaalselt 500 kilomeetrit,” rääkis Kunnas.
Mingit otsustavat murrangut nende droonidega Kunnase hinnangul ei saavuta. “Aga neil on võime sihtmärke hävitada, sest neid droone lastakse välja parves ja seetõttu mõni võib sihtmärgini läbi tungida. Aga samas on sellel ka oma nõrk koht, sellel droonil ei ole ühtki sensorit, mis tähendab, et ta lendab GPS-i või GLONASS-i signaali peal. Neid on üsna lihtne õhutõrjekuulipildujaga alla lasta või nende sidet segada,” ütles ta.
Kunnas rääkis, et relvasüsteemidest vaat et olulisemgi on luureinfo, mida liitlased Ukrainaga jagavad.
“Me ei saa öelda, et ükski relvasüsteem oleks lahinguvälja jumal, mis absoluutselt kõike mõjutaks. Ma arvan, et kõige otsustavam tegur lahinguväljal on luureinformatsioon, mida meie liitlased annavad Ukrainale ja mis on Ukrainal aidanud sama oluliselt vastu pidada kui need relvasüsteemid,” ütles Kunnas veel.
Allikas: ERR