Uued Uudised

Kunnas: Ukraina on ettevalmistusi vastupealetungiks teinud juba nädalaid

RIIGIKOGU LAHTISTE USTE PÄEVAD, LEO KUNNAS

Riigikogu liige, reservkolonelleitnant Leo Kunnas (EKRE) ütles ETV saates “Ukraina stuudio”, et Ukraina vastupealetungi ettevalmistav faas on käinud juba mitu nädalat. Vene sõjamasina ramm on aga tema sõnul raugenud iga järgmise ette võetud rünnakuga.

Kunnas rääkis, et ukrainlased tõenäoliselt on saavutanud oma eesmärgi, et tuua miljon meest kevadeks rivvi. “Nendest uutest üksustest, mis nad on suutnud moodustada tõenäoliselt 12-15 rasket brigaadi, ehk mehhaniseeritud jalaväebrigaadi ja tankibrigaade ja muu ülejäänud on territoriaalüksused,” lausus ta.

Venemaa pole aga miljonit meest rindele tuua Kunnase sõnul suutnud. “Nii kummaline kui see ka ei ole, on Venemaa arvulises vähemuses hetkel. Nende mobilisatsioonisüsteem ei tööta ja nad ei ole seda saanud käima sellises mastaabis nagu oleks vaja,” rääkis Kunnas.

Ta märkis, et selleks, et saada kätte annekteeritud alad ja neid hoida, vajab Venemaa poolteist miljonit kuni kaks miljonit sõdurit.

Ettevalmistused ukrainlaste vastupealetungiks on tema sõnul käinud seevastu väga aktiivselt. “Nad on saanud lääneriikidelt relvi, nad on saanud ka Vene päritolu relvastust ka sellistest kohtadest nagu Maroko ja nad on võtnud kasutusele seda tehnikat, mis nad Vene vägede käest hõivasid Harkivi pealetungi käigus eelmisel sügisel. Ettevalmistused on käinud intensiivselt,” sõnas Kunnas.

“Millal see pealetung täpselt algab, seda ma ei oska öelda. Aga kõik see, mis vahepeal on toimunud. Kohaliku tähtsusega vasturünnakud Bahmutist põhjas ja lõunas, need Ukraina korraldatud droonirünnakud ka Venemaal asuvate sihtmärkide vastu, need märgid kokku näitavad, et Ukraina püüab Vene poole tähelepanu laiali tõmmata. Seda eesmärki teenib ka see Venemaa kodanikest moodustatud üksuste tungimine Belgorodi oblastisse,” lausus Kunnas.

Kunnas ütles veel, et viimastel nädalatel on Ukraina tulelöögid intensiivistunud. “Eks nad püüavad lääneliitlastelt saadud kaugtäppisrelvade abil tabada olulisi juhtimise, laskemoona, logistika ja muuga seotud sõlmkohti juba enne kui pealetung ise algab. Tegelikult selle pealetungi ettevalmistav faas on minu hinnangul käinud juba mitu nädalat. Neid märke on palju,” ütles Kunnas.

Kunnas rääkis, et kui Bahmut välja arvata on mujal rindel olnud otsest lahingkontakti tegelikult vähe. Aga Bahmut tema sõnul mingit strateegilist ei omanud. “Strateegiline tähtis punkt tegelikult Ukrainale on kaksiklinnad, mis on Bahmutist ja Tšassiv Jarist lääne poole, ehk Kramatorsk ja Slovjansk. Nende langemine oleks tõsine probleem,” rääkis Kunnas.

Praeguse Venemaa sõjapidamise tempo juures jõuaksid Kunnase hinnangul Vene väed nende linnade alla pooleteise aasta pärast.

“Kui me näeme, et kui rasked lahingud olid Lõssõtšanskis ja Sjeverodonetskis, kui kaua need kestsid ja millised olid tulemused ja nüüd Bahmuti piirkonnas. Vene sõjamasina efektiivsus ja ramm on iga järgmise rünnakuga olnud tulemuste poolest järjest kesisem. Neil on tõsised juhtimisprobleemid, tõsised väljaõppeprobleemid ja üldine bardakk ei lase neil eesmärke saavutada. Aega on kulunud palju. Tegelikult pärast algset välksõja ideed hõivata võtmepiirkonnad, Kiiev ja mõne nädalaga panna omameelne valitsus pukki, pärast seda Venemaal ei ole olnud mingit selget strateegiat enam, vaid on lihtsalt kohanemine,” rääkis Kunnas.

Kunnase sõnul ei ole Venemaa poolt Ukraina pihta korraldatud raketi- ja droonirünnakud suutnud mingit strateegilist efekti saavutada.

Bahmuti piirkonnas toimub Kunnase sõnul praegu vägede välja vahetamine. Praktiliselt roteerumata on rindel olnud Donetski ja Luganski nn rahvavabariikidest mobiliseeritud sõdurid. “Nemad on olnud samasugune kahuriliha nagu Prigožini vangid,” ütles Kunnas.

“Üksused on erineva kvaliteediga. Ukraina pool ilmselt otsib ka neid kohti, kust see nõrk koht leida. Kui see õnnestub leida, siis õnnestub sealt ka rünnak edukalt läbi viia. Vene pool on ju tugevalt kindlustatud, aga kaitse tõhusus sõltub sellest, kui motiveeritud on need võitlejad,” rääkis Kunnas.

“Ma oletan, et neid nõrku kohti otsitakse just nende nn rahvavabariikidest üle tulnud üksuste lõikudes, et saavutada kuskil läbimurre,” sõnas Kunnas.

 

Allikas: ERR

Exit mobile version