27.09.2021
Ja roheinvesteering raha ei toonudki… Pilt on illustratiivne.
Pea kaks kolmandikku inimestest ei toeta Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist, kui see tähendab mitmekordset elektrihinna tõusu, selgub küsitluse tulemustest.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut viis läbi küsitluse, milles uuriti, kuidas kuidas suhtuvad inimesed kliimaeesmärkide täitmisesse kõrge elektrihinna kontekstis.
Inimestelt küsiti: “Kas toetate Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist ka siis, kui see toob kaasa mitmekordse elektrihinna tõusu?” Eitavalt või pigem eitavalt vastas sellele 63 protsenti küsitletutest ning “jah” või “pigem jah” vastas 37 protsenti.
Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest oli vastavalt 60 ja 55 protsenti jätkuvalt kliimaeesmärkide täitmise poolt. Samas Eesti 200, Keskerakonna, Isamaa ja EKRE toetajatest on vastavalt 54, 81, 85 ja 95 protsenti elektrihinna mitmekordistumise korral kliimaeesmärkide täitmise vastu.
Antud tulemus viitab sellele, et kõrge elektrihind vähendab ühiskonnas toetust kliimaeesmärkide täitmisele, märgib instituut. Näiteks 2019. aasta oktoobris küsis Ühiskonnauuringute Instituut, kas inimesed pooldavad eesmärki saavutada Eestis aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Siis oli selle eesmärgi poolt 70 protsenti vastajatest.
Lisaks küsiti värskes küsitluses, kas Eesti valitsus peaks Euroopa Liidus seisma selle eest, et kliimapoliitika elluviimine ei tooks kaasa hüppelist elektri ja kütuse hinnatõusu tarbijatele ja ettevõtlusele. 89 protsenti vastajatest ütles vastaiseks “jah” või “pigem jah” ning 11 protsenti “pigem ei” või “ei”. Seega ootavad inimesed valitsuselt Euroopa Liidu tasandil tegutsemist elektrihinna kontrolli all hoidmiseks.
Kiirküsitlus viidi läbi 20. septembril 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 500 vastajat. Norstati kiirküsitlus on veebiküsitlus, mis viiakse läbi mõne päeva jooksul ning see selgitab välja avaliku arvamuse hetkeseisu päevakajalistes küsimustes minimaalse ajaga. (BNS)