Venemaalt pole kunagi midagi head tulnud, ka normaalset ilma mitte, väidavad vanad inimesed. Nii ka praegu: ähvardused, laim, valetamine ja ärajoonud näoga Zahharova lehkav hingeõhk. Eesti lülitati korduvalt Venemaa vaenlaste nimekirjadesse ja nüüd saadeti välja ka suursaadik. Isegi Venemaalt siia pagevad „liberaalid“ osutusid suurvene šovinistideks, kes põlgavad väiksemaid rahvaid, nende keeli ja seadusi.
Kuid keset kogu seda Ukraina vastu teostatava genotsiidi õudu ja orjahingega sakslaste lömitamist kunagiste „vabastajate“ ees tuli „sealtpoolt“ ka väike armas uudis.
Hiljuti plahvatas Eestis skandaal seoses sellega, et meie jalgpallurid istusid koos Venemaa koondise peatreeneriga ühise peolaua taha ja meenutasid temaga, ehk narvaka Valeri Karpiniga, paremaid aegu. Jah, praegu ei olnud selleks kõige õigem hetk, aga võrreldes venekeelses meedias eestlasi vägivaldseteks jõugujõmmideks ja terroristideks esitlenud siseministri Lauri Läänemetsa teoga oli see ausalt öeldes köömes. Kuid Karpini asja pani peavoolumeedia suure kella külge, samas kui Läänemetsa vihakõne omaenda rahva vastu vaikiti hoolikalt maha.
Vaatamata Karpini ümber tõstetud käraga leidis aga tema abikaasa Darja Karpina Eesti kohta ainult häid sõnu.
Ta rääkis portaali bombardir.ru poolt tsiteeritud intervjuus sellest, kuidas Eestis suhtutakse venelastesse.
„Kõik minu sugulased ja sõbrad on venelased, kuid kõik töötavad, mõned isegi ametnikena. Nagu ma olen nendelt kuulnud, mitte keegi neist ei tunneta mitte mingit survestamist. Saabudes Tallinnasse isegi praegu ja rääkides vene keelt, ei tunneta me mitte mingisugust negativismi,“ ütles Darja Karpina Venemaa meediale.
Kujutage ette: nii räägib Eestis äsja peaaegu et pidalitõbiseks tembeldatud Venemaa rahvuskoondise peatreeneri naine.
Yana Toom räägib meist hoopis teisi asju ja teeb seda aastaid, luues eestlastest ja Eestist äärmiselt negatiivse kujundi, aga eesti meedia annab talle selleks hea meelega piiramatult sõna, eriti valimiste eel.
Ja Assadi-Solovjovi sõbra Toomiga võiksid meie jalgpallipoisid ennast kasvõi laua alla juua, keegi siin ei krimpsutaks ninagi. Õnneks on meie sportlased väärikad inimesed ja igaühega juba pidu ei pane.
Ivan Makarov