Lahkuv kaitseväe juhataja Riho Terras – kas paraadarmee mängukindral või Eesti kaitsevõime arendaja?

Kindral Riho Terras on vastuoluline isiksus, keda ühed kiidavad, teised aga on süüdistanud poliitikasse sekkumises, liigses liitlastele lootmises, paraadarmee loomises ja üldse käpardlikus tegutsemises.

Teisipäeval toimus kaitseväe peastaabi territooriumil kaitseväe juhataja vahetuse pidulik tseremoonia, mille käigus andis kindral Riho Terras kaitseväe juhtimise ja lipu üle kindralmajor Martin Heremile.

“Kaitseminister Jüri Luige sõnul on kindral Terrase näol tegu haritud, laia silmaringiga juhiga, kes pidas oluliseks täielikult välja õpetatud, relvastatud ja varustatud ning reservõppustel kontrollitud üksuste välja arendamist, mis oleks suutelised kiiresti reageerima,” kirjutab Postimees.

EKRE kaitseministrikandidaat ja reservsõjaväelane Leo Kunnas kindral Terrast nii kõrgelt ei hinda. Uued Uudised vahendavad katkendeid tema seitsmest erinevast loost, mis ilmusid algselt Delfis ja hiljem ka rahvuskonservatiivide meediakanalis.

“Kindral Terras pärandab oma järeltulijale kuristiku. Kuristiku armee vahel, mis meil on ja mida läheb vaja sõjaks Venemaaga. Ta valmistas kaitseväe suurepäraselt ette eelmise kümnendi julgeolekuolukorraks ja sõdadeks, aga kukkus läbi selle ettevalmistamisel järgmise kümnendi võimalikuks sõjaks. Ja paraku ei ole see auväärne läbikukkumine, sest ta isegi ei proovinud.

Koos kindral Terrasega kukkusid paraku läbi ka kõik tema ametiajal võimul olnud kaitseministrid – Mart Laar, Urmas Reinsalu, Sven Mikser, Hannes Hanso, Margus Tsahkna ja Jüri Luik. Kaitseväe juhataja on kaitseministri otsene alluv, kelle tegevuse eest ta valdkonna juhina vastutab.Kindral Terrase ametiajal pole kaitseväe distsiplinaarprobleemidest kuigi palju räägitud. Seda on tehtud vaid siis, kui muud võimalust pole, näiteks salakaupa vedanud mereväelaste tollis vahelejäämise korral. Maine ja väljapoole suunatud imago on tõstetud sisust tähtsamaks.”

“Kindral Terras on esimene kaitseväe juhataja, kes ülendati rahuajal enne oma teenistusaja lõppu täiskindraliks. Vabariigi aastapäeval anti kaitseväe juhatajale, tulevasele kaitseväe juhatajale ning tulevasele peastaabi ülemale vastavalt esimese, teise ja kolmanda järgu Kotkaristi ordenid justkui oleks tegu olümpiamängude medalikolmikuga. See on ju groteskne. Nagu elaksime banaanivabariigis. See oleks groteskne ka ilma peastaabi operatiivosakonnas tegutsenud riigireetur Deniss Metsavase ning distsipliiniprobleemideta, millest praegu juttu.

Deniss Metsavase kinnipidamisest on möödunud juba üle kahe kuu, aga midagi pole toimunud. Kedagi pole ametist vabastatud, keegi pole teenistusest lahkunud, kedagi pole karistatud. Metsavase puhul ei olnud ju tegu sekretär-referendiga, kes salajasi dokumente kõrvale toimetas, vaid vanemohvitseri, suurtükiväe inspektoriga, kes vastutab kogu sõjaaja kaitseväe tulejõu planeerimise eest. Pole siis ime, et tulejõudu nõnda vähe on.”

“Mida oleme õppinud meie? Kuidas on Ukraina sõda ja varasemad sõjad mõjutanud meie kaitseplaneerimist? Väga vähe. Ei saa öelda, et oleksime paar sammu ajast maha jäänud. Venemaa sõjad ja meie kaitseplaneermine eksisteerivad praegu kahes eraldi paralleelmaailmas. Paraku on Venemaa sõjad tõelisus, mitte vastupidi. Säärane olukord on ohtlik. See peab lõppema.”

“… tuleb otsa vaadata karmile tõele – meil ei ole armeed, millega võiksime liitlasvägede saabumiseni vastu pidada ehk meie poolest sõja võita. Teistel Balti riikidel on seda veelgi vähem – see ei lohuta meid, ainult lisab koormat. Ka süüdlaste otsimisel pole mõtet, sest Venemaa relvajõudude ignoreerimine oli NATO kollektiivne otsus, mille tagajärgedega peame nüüd silmitsi seisma.”

“Kui Kaitseväe juhataja institutsioon 2011. aastal Eesti põhiseadusest välja visati ja Kaitseväe juhataja kaitseministrile allutati, põhjendati seda tsiviilkontrolli tugevdamise vajadusega kaitseväe üle. On siis tsiviilkontroll tugevnenud? Riigireetur Deniss Metsavase juhtum ning viimasel ajal ajakirjanduses välja toodud organisatoorsed ja distsipliiniprobleemid kaitseväes näitavad, et ei ole. Kontrolli teostamine eeldab kontrollijatelt vähemalt samaväärset või suuremat pädevust kui kontrollitavatelt. Kindral Terrase ametiaja 7 aasta jooksul on vahetunud kuus kaitseministrit. Neilt ei ole eeldatud mingit kaitseväelist tausta või pädevust. Seda ei eeldata ka kaitseministeeriumi tippametnikelt – kantslerilt, asekantslerilt ega osakonnajuhatajatelt.

Kuidas on siis võimalik tsiviilkontrolli pädevalt teostada? Ega ei olegi! Toimivate kontrollmehhanismide ja selge funktsioonide jaotuse asemel ministeeriumi ja peastaabi vahel on tekkinud konsensusliku ringkäenduse süsteem, mis on püüdnud avalikkust veenda  selles, kui hästi Eesti kaitstud on. Riigikaitsepropaganda ja teavitamine on loomulikult vajalikud, aga need ei tohi muutuda kollektiivseks kriitikavabaks enesekiituseks, seda enam olukorras, kus selleks põhjust pole.”

Uued Uudised tunnustavad Terrast siiski hoiatuse eest: ta rääkis Eesti Päevalehele antud intervjuus, et suurimad konfliktid tulevad lähiaastatel Venemaa ja Hiina ümbrusest ning Aafrikast.