Toompeal toimuvatesse meeleavaldustesse võib suhtuda nii ja naa – eks seal ole ka omajagu seadusrikkumisi – kuid üritust piiravatest meetmetest paistab välja poliitiline tellimus.
Arusaadav on reedene uudis: “Terviseameti hinnangul on Tallinna südalinnas toimuvatel avalikel koosolekutel hajutatuse nõude eiramise tõttu varasemast suurem nakkusohu, mistõttu piirab politsei reedest ligipääsu Tallinnas Lossi platsile ehk riigikogu esimesele ja suunab inimesed väiksematesse hajutatud gruppidesse.”
Kui aga siia lisada BNS-i vahendatav järgmine uudis: “Armastatud laulud läksid meeleavaldusel käiku ilma loata”, siis paistab juba silma meeleavalduse vastase tegevuse orkestreerimine, mille on enda peale võtnud peavoolumeedia, kes protestijaid juba mitu päeva mõnitab.
Erinevatel meeleavaldustel on varemgi kuulatud ja lauldud tuntud isamaalisi lugusid, kuid mitte kunagi pole see probleemiks tõusnud. Nüüd aga on Postimees välja otsinud Siiri Sisaski, Curly Stringsi liikme Villu Talsi ja armastatud laulja Tõnis Mägi, aga ka Eesti Autorite Ühingu muusikateoste avaliku esituse osakonna juhi Airi-Ulrike Lillevälja – selleks, et panna kahtluse alla õigus esitada teatud autorite lugusid.
Meedia ei kirjutanud mõnda aega üritusest üldse – kust saadi teada, et seal selliseid lugusid lastakse? Vaevalt et Siiri Sisask ise seal käis – keegi pidi talle sellest rääkima a la “näe, maskieirajad ja lamemaalased kasutavad su lugusid”. Delfi leidis sealt ka uhhuutajad ja Kremli agendid, kes võivad seal kahtlemata olla, aga küsimus polegi sedavõrd neis, kuivõrd meedia otseses tegevuses eesmärgiga meeleavaldus demoniseerida.
Uued Uudised ei kiida heaks ei koroonapiirangute eiramist ega ka lugude loata esitamist, kuid samas juhib toimetus tähelepanu just sellele koordineeritud tegevusele protestijate vastu – kui politsei sammud on isegi arusaadavad, siis kõikvõimalike muude rikkumiste väljaotsimine ja võimendamine meedia poolt viitab sellele, et kellelegi ollakse valusasti varba peal tampimas.
Tasub tähelepanu pöörata sellele, et meeleavaldajad kannavad plakateid, millel on paljud võimupoliitikud seostatud politseiriigi loomisega – ega nood just väga õnnelikud sellest ole, ja kindlasti sooviksid, et neid plakateid rahvas pidevalt ei näeks.
Riigivõim on alati spontaanset protesti kartnud ning võttes arvesse seda, kuidas korruptsioonikoalitsioon piirab Eestis demokraatlike vabadusi, sealhulgas sõnavabadust, on alust peljata suuremat pealetungi demokraatiale – nn lamemaalased on liberaalsele valitsusele hea õppematerjal nägemaks, kuidas saab ühiskonna sõrmed sahtli vahele suruda.
Eesti ühiskond ei tohiks lasta silmist seda, et rünnakud demokraatia vastu toimuvadki läbi rahvaalgatuste demoniseerimise, millega saavutatakse see, et pärast väidetavate “lamemaalaste” elimineerimist lubab ühiskond juba lahkelt represseerida ka võimupoliitikute poliitilised oponendid.
Seega ärgem vaadakem Toompeal toimuvat ainult kui maskieirajate õiglast karistamist, vaid kui eelmängu sellele, mida võidakse ette võtta ka näiteks tõrvikurongkäigu vastu Vabariigi aastapäeval.