16.05.2022
Riigikogu saal
Sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele perehüvitiste seaduse muudatused, mis tekitasid möödunud nädalal võimuliidu partnerite Keskerakonna ja Reformierakonna vahel paksu pahandust, sest sellele andis lisaks opositsioonile toetuse ka valitsuses olev Keskerakond.
Möödunud nädalal 54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seadusemuudatusega soovitakse märkimisväärselt tõsta lastetoetusi. Kaja Kallase reaktsiooni vahendas Delfi pealkirja all: Kaja Kallas: kui eelnõu läheb läbi, astun tagasi ja püüan sõlmida koalitsiooni Isamaa ja sotsidega
Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Eelnõu seletuskirja järgi tõuseks seaduse kehtima hakkamisel esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi oleks lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.
Samuti on eelnõu järgi plaanis tõsta kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus varasema 300 euro asemel ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritaks toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltuks 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele 30. mail ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.
2022. aasta märtsi seisuga on Eestis kokku ligikaudu 158 500 lapse- ja peretoetusi saavat perekonda, kus kasvab kokku ligi 260 000 last. Eelnõu maksumus järgmisel aastal on hinnanguliselt 244 miljonit eurot. Toetused saaksid tõusta veebruaris. (BNS)