23.07.2022
Kaader vene sõjafilmist “Nebesnõi tihohod”
Täna kell pool kuus õhtul kuulsin naabri uksest möödudes tuttavat viisi ja teritasin kõrvu: „Нам нынче весело, весело, весело, чего ж ты, милая, курносый нос повесила! Мы выпьем раз и выпьем два за наши славные „У-2“, но так, чтоб завтра не болела голова! Пора в путь-дорогу, дорогу дальнюю, дальнюю, дальнюю идём. Над милым порогом качну серебряным тебе крылом!“
Ehk „Meil on nüüd nii lõbus, nii lõbus, nii lõbus: miks sa siis, kallis, oma nösunina norgu lasid! Me võtame pitsi ja võtame teise meie vahva „U-2“ terviseks, kuid nii, et homme ei valutaks pea! On aeg asuda teele, me lähme kaugele, kaugele, kaugele, ja armsa läve kohal lehvitan sulle hõbedase tiivaga“. U-2 on lennuk, mida nimetati sõja ajal „Stalini pistrike“ koolipingiks. Esmakordselt kasutati U-2 lennukeid sõjas Soome vastu.
Tegemist oli siis Vassili Solovjov-Sedoi sõjalauluga Solomon Fogelsoni sõnadele, mis oli kirjutatud 1945. aastal vändatud „Nebesnõi tihohod“ (taevane loivaja) jaoks. Nagu kirjutas nüüdseks Eestis keelatud telekanali „Dom kino“ portaal 17. märtsil 2018. aastal, „1944. aastal oli juba selge, et sõja lõpp pole enam mägede taga. NSVL valitsus käskis filmistuudiotel „vändata lõbus, rõõmus film meie vapratest sõjameestest“. Seda tegi Lenfilm ja dublantidena esinesid äsja rindelt naasnud sõjalendurid.
Ehk selle laulu tänapäevane tähendus on: meil on nii lõbus, nii lõbus, nagu Butšas, sa ära nukrutse, kallis, võtame parem meie MIG-i terviseks, aga homme asume teele, kaugele-kaugele Ukrainasse, pommitame vaenlaste linnu ja ma saadan sulle sealt fašistidelt äravõetud android-teleka ja natsinaiselt konfiskeeritud ameerika aluspesu.
Vaatasin, mis saade see siis oli – selgus, et „Kuldrandevuu“. Heimar Lenk, kes peaks nagu teadma, mis laul see on ja mis aeg praegu on, kas ei ole loobunud lepingust Jedinaja Rossijaga isiklikul tasandil või siis lihtsalt naudibki selliseid asju.
Nii et teete koos vene saatkonnaga diskot Ukrainat pommitavate „Putini pistrikute“ auks? Sellise valitsusega on see ehk tõesti riigimedia ülesanne.
Ivan Makarov