Teisipäeval kohtus Riigikogu EKRE fraktsiooniga koori- ja tantsujuhtide esindaja ja tema jutust jäid kõlama mitmed murelikud noodid, ennekõike tantsu- ja koorijuhtide järelkasvu osas. See võib umbes 15 aasta perspektiivis muutuda oluliseks probleemiks, sest juhendajatest pooled on üle 50 aasta vanad ning alla 30 on ainult 10-12% juhendajatest.
Tantsu- ja lauluharrastajaid on palju, kuid puudu on just juhendajaid. Huvi on suur, koorilaulus on praegu umbes 35 000, tantsus 22 000 huvilist. On umbes 1500 tantsu- ja teist sama palju laulukollektiive. Nii suurt huviharidusliikumist Eestis teist pole. Rahvusvahelistel konkurssidel on Eesti esinejad harva allpool esiviisikut.
Tantsujuht ja koorijuht on täisametid, kuigi sageli nii ei arvata. Nende juurdekasv on napp – eelmisel aastal õppis kunstiakadeemias ja Viljandis kolledžis koorijuhtimist ainult kaks inimest. Ka tantsuõpetajaid koolitatakse vaid Tallinna ülikoolis ja sealgi koreograafia alal üldiselt, rahvatants on seal ainult üks võimalus, kuigi selle osa suureneb. Koreograafiasse aga lähevad enamasti need, kelle motivatsioon ei ole enamasti õpetajana töötamine.
Rahvatantsukoolitajaid õpetatakse peamiselt täiendõppena koolide õpetajate baasil. Asjaosaliste arvates ei peagi kõik juhendajad olema täiskohaga spetsialistid, aga neid võiks olla rohkem. Samas ei ole õpetaja töö paar tundi harjutamist, selles on palju eel- ja järeltööd.
Nagu ikka õpetajate puhul, on oluline palk. Aga esmalt tuleks parandada elukutse mainet ja muuta mõtteviisi, justkui oleks tantsuõpetus õpetaja erahuvi. Enamik neist teeb seda motivatsioonist, samas on tänasel noorel õpetajal ka raha oluline, näiteks eluasemelaenu maksmiseks ja kui nad näevad õpetajate rasket võitlust hakkamasaamise nimel, siis miks nad peaksid motiveeritud olema?
Koori-ja tantsujuhiks tahab saada see, kes on sellega lapsest saati kokku puutunud ja seda positiivselt. Noori mõjutab palju see, millest ja kuidas ühiskond sellest teemast tegelikult räägib ja kuidas reaalselt käitub.
Igas koolis peaks olema rahvatantsuring ja koorilaul. Maakoolide sulgemisega lähevad asjad paraku halvemaks. Põhikooli lõpus tuleb laulupoistel tavaliselt häälemurre ja kui nad selles koolis lõpetavad, siis nad üldjuhul ei jätka. 12-klassilises osas aitavad teised sellest üle minna. Väikestes koolides ei saa sageli õpilaste vähesuse tõttu gruppe kokku. Kohtades, kus koole suletakse, on varsti kõik läinud.
Rahvariided on rahvakunstis oluline osa, aga need on paljude jaoks liiga kallid. Neile, kes lähevad laulu- ja tantsupeole, on vastav meede olemas, väike küll, kollektiivile 500 eurot aastas. On koole ja KOV-e, kes aitavad rahvariideid soetada.
Eestis on liiga vähe käsitöömeistreid, kes rahvariideid teevad ja suur nõudlus määrab ka hinna. Rasketel aegadel on kasutatud rõivaid, mis pole identsed kohalike rahvarõivaste kujundusega. Nüüd juba nõutakse, et oleksid need identsed, aseaineid olla ei tohi. 1990-tel kehtestati kord, et koorid ei pea olema rahvariides, tantsijad küll.
Asjaosalise leiavad, et probleemide lahendamiseks tuleks riigil leida 10 miljonit järelkasvu tagamiseks ning praeguse laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks. Kultuuriministeeriumi rahvakunsti meetme 2,5 miljonit kasutati eelmisel aastal esimest korda kõik ära.
Uued Uudised