09.12.2022
Lea Danilson-Järg, arglik justiitsminister.
Kui isamaalasest justiitsminister Lea Danilson-Järg on Riigikogu infotunnis seletusi jagamas, kuuleb tema suust alatasa, et justiitsminister ei tohi sekkuda siia ega sinna, mis tekitab küsimuse – miks on sellist kohatäidet üldse vaja?
Kolmapäevalgi kostis justiitsminister küsimuste peale: “… ma ei saa võtta seisukohti selles osas, mida prokuratuur peaks tegema või mitte /…/ justiitsminister ei saa siin kuidagi mingeid juhiseid anda. Ju nende eksperdid on seda niimoodi hinnanud ja edasikaebamise võimalused on olemas. /…/ Mina laseksin õigusriigil siin toimida, nii nagu on, ja kindlasti see ei vaja poliitilist sekkumist.” Varasemates infotundides on tema suust alatasa täpselt sama jutt kõlanud.
Kindlasti on olemas piirid, kusmaale tohib justiitsminister justiitssüsteemi tööd suunata, kuid Lea Danilson-Järgi jutust jääb mulje, et ta seisabki selle tööst väga eemal ega sekku ka siis, kui selleks on vajadus ja minister peab oma autoriteediga sõna sekka ütlema.
Kaja Kallase valitsuste justiitsministritega on tõesti jama: ka vaenukõneseaduse algataja Maris Lauri tunnistas Riigikogus, et on on oma haldusalas võhik.
“Ma pean tunnistama, et kuna ma olen selles valdkonnas natukene võhik…” lappas justiitsminister Maris Lauri Riigikogu ees pabereid, üritades täitemenetluse seadustikust rääkides rahvasaadikute küsimustele vastata.
“Oot-oot… ei see ei ole see,” jooksis ebaprofessionaalne minister ummikusse. “Ma vabandan, kahjuks ma ei oska sellele küsimusele vastata.”
Uued Uudised