Sotsiaameediakeskkonnas Facebook ennast tutvustav teenus “Legal protection in Estonia”, mida juhib keegi Sergei Razguljajev, vääriks seadusesilma tähelepanu.
Nimelt väidab see keskkond, et “aitame viisa saamisel, viisanõuete pikendamisel või elamisloa saamisel”. Kuidas saab üks teenusfirma aidata kaasa elamisloa saamisel, mis peaks olema riiklike institutsioonide korraldada?
Keskkond väidab ka järgmist: “Näiteks Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 9 kohaselt on kõigi inimeste õigused, vabadused ja kohustused võrdsed nii Eesti kodanikele kui ka välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele Eestis. (For instance, according to the Paragraph 9 of the Constitution of the Republic of Estonia that states: The rights, freedoms and duties of everyone and each person are equal for Estonian citizens and for citizens of foreign states and stateless persons in Estonia.)
Siia on tekitatud oluline vastuolu. Põhiseaduse pragrahv ütleb: “Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.”
Paragrahv 9 räägib seega põhiseaduses loetletud õigustest, “Legal protection in Estonia” variant aga jätab mulje, nagu tagaks Põhiseadus selle, et kõik õigused, vabadused ja kohustused, millistest allikatest need ka ei lähtuks, panevad nii võõrad kui kodanikud täielikult ja eranditult võrdsesse olukorda. Samas on teada, et Eestis ei ole Venemaa kodanikel ja kodakondsuseta isikutel päris kõiki õigusi, näiteks kodanikuõigusi. Nii antakse Eestisse pürgijatele väärinfot.
Lisaks lubab teenus, et “Aitame edendada turvalist LM (Labour Migration, tööjõu ränne) integratsiooni nende uues töökohas ja ühiskonnas, toetada sünergiat LM-i ja arengu vahel ja rakendamist erinevates sfäärides, pakkuda tõhusat seadusandlikku kaitset ja abi töörändajatele ja nende perekondadele” – kuidas see teenus “Legal protection in Estonia” seda kõike teeb? Kas integratsioon ei peaks olema riigi juhatada?
Muidugi väidab “Legal protection in Estonia”, et ta aitab võõrtööjõudu, kui too siin hätta satub, aga viis, kuidas ta ennast reklaamib, paneb kahtlema teenuse tegevuse seaduslikkuses – selleks peaks olema väga tugev koostöö riigiga. Ilmselt on tegu rohkem smugeldamisega, sest Eestisse rände vahendajaid on sotsiaalmeedias päris kõvasti.