Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas peaminister Kaja Kallasele arupärimise, kus soovib teada, milline on Eesti tegevusplaan Venemaa kallaletungi korral Ukrainale.
Arupärimise üle andnud Riigikogu liige Leo Kunnas juhib tähelepanu, et maailma ebademokraatlikud suurvõimud – totalitaarne Hiina ja autoritaarne Venemaa – ei varja oma strateegilist peaeesmärki, milleks on hävitada praegune USA-keskne maailmakord, kus Lääs on domineerival positsioonil.
„Hiina soovib hõivata Taiwani ja laiendada oma mõjusfääri Ida-Aasias. Venemaa tahab taastada kunagist Nõukogude aegset mõjusfääri. Venemaa poolse kübersõjaga puutusime esimest korda tõsisemalt kokku juba 2007. aastal. Infosõda on käinud lakkamatult kogu iseseisvuse taastamise järgse aja. Koos sõjalise kallaletungiga Ukrainale muutub kahtlemata intensiivsemaks ka Venemaa Lääne vastane info- ja kübersõda ning meie idanaaber suurendab diplomaatilisi jõupingutusi Lääne lõhestamiseks ja Ukraina isoleerimiseks,“ ütleb Kunnas.
„2015. aastal survestas Venemaa illegaalse immigratsiooniga Norrat ja Soomet ning tema liitlane Valgevene kasutas eelmisel aastal migrante relvana Leedu, Poola ja Läti ning survevahendina kogu Euroopa Liidu vastu. Kallatungi korral Ukrainale võib Venemaa vallandada Lääne vastu migratsioonisõja survestamise ja tähelepanu kõrvalejuhtimise eesmärgil, kusjuures humanitaarkriis ja põgenike vool Ukrainast Euroopasse kaasneksid selle kallaletungiga niikuinii. Venemaa on vähendanud gaasitarneid Euroopasse, kasutades energiakandjaid survevahendina, toetamaks parasjagu käimas olevat Lääne diplomaatilist survestamist. Kallaletungi korral Ukrainale võib Venemaa gaasi- ja naftatarneid piirata või hoopiski lõpetada, vallandades energiasõja Euroopa vastu.“
Kunnas osutab, et Venemaa ei ole võimeline kokku kukutama praegust dollaripõhist finantssüsteemi, küll aga on see võimekus olemas Hiinal.
„Sõjalise rünnaku korral Taiwani vastu võib Hiina USA sekkumise ennetamiseks või tõkestamiseks viia jüaani kulla alusele, üritades paisata sellega dollari, euro ja teised fiat-valuutad vabalangusesse, käividades ühtlasi finantssõja Lääne vastu. Kuigi ka Hiina ise kannaks säärases finantssõjas väga suuri kahjusid, oleks suurim kahjusaaja siiski Lääs. Hiina ja Venemaa on viimase kümnendi jooksul oma kullavarusid mitmekordselt suurendanud, mis viitab sellele, et nad tegutsevad koordineeritult, valmistudes finantssõjaks Lääne vastu. Pärast seda, kui Venemaa alustab laiaulatuslikku kallaletungi Ukraina vastu, ei ole selle käiku, tulemusi ega tõenäolist eskaleerumist võimalik ette ennustada. Ükski sõda ei ole kulgenud ega lõppenud nii, nagu selle alustajad on soovinud või lootnud. Olukord muutub ettearvamatuks,“ ütleb Kunnas.
„Teine maailmasõda ei alanud Eestist, aga Eesti kisti sellesse kaasa. 1939. aasta septembris ei tõstnud Eesti oma sõjalist valmisolekut isegi siis, kui sõjategevus oli juba puhkenud, mis viis selleni, et sattusime esimesena Nõukogude Liidu surve alla ning Eesti valitsus murdus. Toonaseid vigu ei tohi korrata. Eestis on suured venelaste ja ukrainlaste kogukonnad. Venemaa eriteenistused on kahtlemata võimelised initsieerima erinevate kogukondade vahelisi konflikte ka meil ning eskaleerima neid kuni siseriikliku relvakonfliktini välja, kui neile selleks käsk antakse. Käimasolev julgeolekukriis on seega oma olemuselt väga kompleksne ja keerukas. Parim, mida praegu teha saab, on valmistuda halvimaks.“
EKRE fraktsioon palub peaminister Kaja Kallasel vastata järgnevaile küsimustele:
1. Mida on valitsusel plaanis ette võtta seismaks vastu Venemaa lõhestamispoliitikale?
2. Kas valitsusel on kavas käimasolevas infosõjas üles näidata mingit initsiatiivi? Kui, siis millist?
3. Millised võiksid olla Venemaa infosõja uued Eesti-vastased narratiivid seoses meie vankumatu toetuse ja sõjalise abiga Ukrainale? Kuidas on valitsusel plaanis neile vastata?
4. Mida võib Venemaa ette võtta Eesti vastu kübersõjas? Milliseid kaitse- ja vastumeetmeid on valitsusel plaanis?
5. Leedu ja Läti on otsustanud piiritara valmis ehitada juba käesoleval aastal. Kas Eesti ei peaks võimaliku migratsioonisõja vältimiseks sama tegema? Mis on valitsuse plaan?
6. Kui suurt kriisireservi vajaks Politsei- ja Piirivalveamet võimaliku migratsioonisõja ja siseriikliku relvakonflikti tõkestamiseks? Millises ajaraamistikus on kavas see luua?
7. Milliseid meetmeid ning millises ajaraamistikus on kavas rakendada elanikkonnakaitse parandamiseks?
8. Milliseid kriisivarusid ning millises ajaraamistikus on hiljuti asutatud Varude Keskusel kavas soetada?
9. Mida on kavas ette võtta energiajulgeoleku tagamiseks juhul, kui gaasi- ja naftatarned Venemaalt vähenevad või lakkavad sootuks?
10. Eesti kullavaru suurus 1939. aastal oli üle 12 tonni. Kui suur on see praegu? Kui palju ning millises ajaraamistikus on kavas seda suurendada?
11. Kas valitsusel on kavas Venemaa kallaletungi korral Ukrainale kaitsevalmidust kõrgendada? Mis on planeeritavate lisaõppekogunemiste orienteeruv maht ja kestvus?
12. Valitsuse otsus investeerida lähiaastail 380 miljonit eurot riigikaitse tugevdamiseks on samm õiges suunas, aga see ei kata see võimelünkade täitmist ega sõjaaja kaitseväe suurendamist. Millal kinnitab valitsus riigikaitse arengukava vastavasisulised täiendused ning mida need endas sisaldavad?
13. Millal on valitsusel kavas esitada riigikogule julgeolekuinvesteeringuid ja kriisilahendamist käsitlev lisaeelarve? Mis on selle maht ja sisu?
14. Millal viiakse riigieelarve strateegiasse sisse lähiaastate julgeolekuinvesteeringuid käsitlevad parandused? Mis on nende maht ja sisu? Kui palju ja millises ajagraafikus on valitsus valmis selleks võtma riigikaitselaenu?
15. Milliseid valdkondi veel võiksid Venemaa ja Hiina lääneriikide, sealhulgas ka Eesti vastu survevahendi või relvana kasutada?