Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Leo Kunnas kutsus Riigikogu liikmeid üles tõstma kaitsekulud 2,6% tasemele SKT-st ja ehitama välja keskmaa õhutõrje.
Täna Riigikogu suures saalis toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng” arutelul ütles Kunnas: „Valetaksime iseendale, kui väidaksime, et kriisi ajal on võimalik teha häid otsuseid. Valik on tegelikult ahtake – valida on halbade või väga halbade otsuste vahel. Ma ei taha väita, et praeguse koroonakriisi ja sellega kaasneva majanduslanguse tingimustes oleks kaitsekulutuste tõstmine 2,6%-ni SKT-st hea või ammugi väga hea otsus. Paratamatult toimuks see teiste valdkondade arvelt, tuleks see raha siis maksurahast või võetaks laenu. Aga mida tähendaks praeguses julgeolekuolekuolukorras selle otsuse tegemata jätmine? Tegu oleks väga halva või koguni ülimalt halva otsusega.“
Kunnase sõnul oleks pidanud kaitsekulutuste tõstmise otsuse tegema juba ammu – kohe pärast seda, kui puhkes Ukraina sõda.
„See kriitika meid täna ei aita. Aga täna ei piisa enam ka julgeolekust rääkimisest. On vaja otsustada. See otsus eeldab erakondade ülest konsensust ja pikaajalist vaadet. Selleks tegi EKRE fraktsioon eelmise aasta detsembris, toona veel valitsuserakonnana muudatusettepaneku Riigikogu otsuse „Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ eelnõule, mille sisuks oli: asendada lause „Kaitsekulud on suuruses vähemalt 2% SKT-st“ lausega „Kaitsekulud on vähemalt 2,6% SKT-st,“ ütles Kunnas.
„Vahepeal ei ole me seda eelnõud siin suures saalis rohkem arutanud. Seda oleks mõistlik teha enne, kui „Riigikaitse arengukava 2021-2030“ kinnitamisega edasi minna. Uus riigikaitse arengukava vajab raamistikku, mis vastaks praeguseks välja kujunenud julgeolekuolukorrale. Kardan, et üksi pädev julgeolekuasutus ei julgeks välja tulla ennustusega, et see lähiajal paraneks. Kaitsekulutuste jaotus oleks üldjoontes järgmine: 2% SKT-st kuluks olemasolevate sõjaliste võimete ning kaitseväe sõjaaja struktuuri ülalhoidmiseks ja moderniseerimiseks, umbes 0,5% SKP-st uute sõjaliste võimete loomiseks ning umbes 0,1% SKT-st liitlasvägede Eestis viibimise kulude katteks ja laskemoonainvesteeringute programmi jätkamiseks.“
EKRE muudatusettepanek kõlas: „Loome miiniveeskamise, rannakaitse ja keskmaa õhutõrje võimekused ning viime lõpuni soomusmanöövrivõimekuse arendamise (loome tankiüksuse), samuti loome lähiõhutõrje võimekuse Kaitseliidus. Suurendame öise lahingupidamise ja elektroonilise sõjapidamise võimekust ning rakendame tehniliselt innovaatilisi lahendusi, sealhulgas droone ja mehitamata maasõidukeid.“
Kunnas märkis, et kuna nii kaitsekulutuste tõstmise kui ka põhiliste võimearenduste näol on tegu EKRE programmiliste seisukohtadega, mille realiseerimiseks taotleb erakond valimistel rahva mandaati, siis on loomulik, et nii valitsuses kui ka opositsioonis olles teeb erakond kõik endast oleneva, et need ellu viia.
„Riigikaitse küsimustes teeme me konstruktiivset koostööd ja toetame kõiki poliitilisi jõude, kellel on meiega sarnased eesmärgid, olenemata maailmavaatelistest või muudest erimeelsustest või lahkarvamustest teistes valdkondades.“
Kunnas toetab kaitseminister Kalle Laaneti mõtet, et kaitsekulutused tasemel 2,6% SKT-st oleksid parajalt piisavad esmase iseseisva kaitse võimelünkade täitmiseks.
„On aeg see mõte praktikas realiseerida, aga selleks on vaja proua peaministri ja proua rahandusministri otsust,“ ütles Kunnas. „Meie hulgast vara lahkunud hea kolleeg kindral Johannes Kert rõhutas oma viimases, surmajärgselt avaldatud intervjuus: „Kui oleksin kaitseminister, oleks keskmaa õhutõrje minu prioriteet number üks.“ Head kolleegid! Viime kindral Kerti sõjalis-poliitilise testamendi ellu – tõstame kaitsekulud 2,6% tasemele SKT-st ja teeme keskmaa õhutõrje ära!“
UU