Praeguses julgeolekuolukorras ei ole meil võimalik teha sendi eestki kärpeid ei sõjalise riigikaitse ega sisekaitse osas, ütles endine sõjaväelane ja praegune Riigikogu liige Leo Kunnas (EKRE) täna Riigikogus Kalle Laaneti umbusaldamisel.
„23. märtsil me olime siin ja pidasime oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu, kus me rõhutasime kõik, et riigikaitse on väga tähtis. Ja sel ajal tegelikult valitsus oli lähedal juba uue arengukava kinnitamisele ehk siis arengukava 2021–2030, kus olid kirjas järgmised numbrid. Kaitsekulu baastaseme osakaal SKP-st algtase 2021 2,29%, vahetase 2024 2,23% ja sihttase 2030 ka 2,23%. Paraku me oleme seisus, kus see arengukava ei ole kinnitatud ega tule kinnitamisele ilmselt ka enne sügist. Meil on tulnud välja uus riigieelarve strateegia (RES), kus on kirjas, et 2021. aasta baastase, mis eelmine valitsus saavutas, on 645,5 miljonit ehk 2,27% SKT-st, mis tuleneb SKT tõusust. Järgmine aasta on siin kirjas 704,9 miljonit ja 2,31% SKT-st ehk siis märkimisväärne tõus, aga mitte nii suur tõus, ehk siis mitte 721 miljonit, mis oli kirjas eelmises RES-is. Aga edasi 2023. aastal 688,3 miljonit ja 2,14%, 2024. aastal 680,5 miljonit ja 2,02% ja 2025. aastal 712 miljonit ja 2,02%. Ehk siis sellest 2,23%-st on saanud 2,02%, mis on väga suur vahe,“ kõneles Leo Kunnas.
„See on selge, et praeguse valitsuse prioriteet on eelarve tasakaal. See on proua peaministri ja proua rahandusministri otsus. Kas meil on seda otsust võimalik praeguses julgeoleku olukorras teha? Ütlen ausalt, et ei ole. Praeguses julgeolekuolukorras ei ole meil võimalik teha sendi eestki kärpeid ei sõjalise riigikaitse ega ka sisekaitse osas. Nüüd sellises olukorras, hea Kalle, mis võimalused sul on olnud? Esimene võimalus on, kindlasti sa oled püüdnud seletada proua peaministrile ja rahandusministrile, et see ei ole hea otsus, ärme seda tee, aga see otsus või ilmselt need seletused ei ole vilja kandnud. Järgmised asjad, mis on võimalik teha. Kui ma ise oleksin nüüd kaitseministrina sinu positsioonis valitsuses, kes teeks sellises julgeolekuolukorras selliseid otsuseid, ega mul väga palju võimalusi ei oleks kui tagasiastumine. Ma olen korra elus sellises olukorras olnud 2007, kus ma pidin otsustama, kas ma teen nüüd mingeid asju, mis põhimõtteliselt on mulle vastuvõetamatud kuidagi, hambad ristis, või siis ma ei tee seda ja põhimõtteliselt ei hakka seda tegema.“
Kunnase sõnul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnum praegu väga selge – selles julgeolekuolukorras me ei saa uut arengukava koostada 2,02% SKT baastasemega.
„Selle 2,02% sisse ei ole võimalik mitte mingeid uusi võimekusi mahutada. Sinna ei mahu keskmaa õhutõrje, sinna ei mahu tankid, sinna ei mahu isegi praeguste võimekuste üleval hoidmine selles mahus, mis need on. 2,23%-ga me teeksime selle ära, et me ei peaks hakkama midagi vähendama või kärpima, mida me siin juba teeme. EKRE ettepanek oli tõsta kaitsekulud 2,6%-le SKT-st ja selle me tegime strateegia 2035 raames. See hääletati maha. Loomulikult, see tähendaks laenamist umbes 5% SKT ulatuses, mis on suur summa,“ rääkis Kunnas.
„Meie praeguse umbusaldusavalduse selge eesmärk on see, et proua peaminister ja proua rahandusminister muudaksid oma otsuseid sügiseks, et see proportsionaalne kärbe riigikaitse ja sisekaitse valdkonnas võetaks lihtsalt maha. Siin ei ole mõtet arutada selle üle, mis siin on parem kärpevõimalus või halvem võimalus. Praeguses julgeolekuolukorras ei saa neid kärpeid lihtsalt teha. See on meie sõnum ja ma loodan, et see läheb ka kohale. Ameerika Ühendriigid võtavad massiivselt võlgu, et finantseerida riigikaitset. Kui nemad läheksid nüüd sama teed, et hästi, viime eelarve tasakaalu, siis nad peaksid näiteks ju terve Ameerika Euroopa väejuhatuse likvideerima. Selle peale ei minda. Ka britid ei lähe selle peale, et me ei suuda siin lahinggruppi finantseerida. Leedulased, poolakad tõstavad 2,5%-le. Rootslased, norralased on oma arengukavad tagasi lükanud, sest need ei ole olnud piisavad. Praeguses olukorras meil ei ole lihtsalt olnud teist võimalust, et anda see signaal valitsusele, et nii ei saa edasi minna.“
UU