Ehkki Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjoni (ERJK) menetlus Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) teemadel veel jätkuvalt käib ning keset menetlust pole kuidagipidi viisakas asjade kulgu kommenteerida, siis väikese vahefiniši tahaksin küll teha.
Nagu kõik loodetavasti mäletavad, ilmus Eesti Ekspressis gigantne lugu, milles oli kohati detailitäpsusega kirjeldatud kogu SALKi annetuste, videode, analüüside ja mudelite loomeprotsess: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120194706/suur-lugu-voitsime-liberaalne-uhendus-salk-seadis-juba-alustades-eesmargiks-valimiste-mojutamise
Tänaseks laekusid kõigilt asjasse puutuvatelt erakondadelt – välja arvatud EKRE -vastused ERJK küsimustele (EKRE on sellepärast välja arvatud, et SALK erinevalt kõigist teistest erakondadest ei andnud EKREle kohe mitte kui midagi peale vastiku ja alatu ärapanemise. Kogu SALKi ristiretk oligi ainsa eesmärgiga EKRE võimult eemal hoida!). Ma ei hakka siin kirjeldama ega ka lahkama SALKi mõju valimistulemustele – mõned ütlevad, et see oli 7-8 kohta…
On aga kahjuks peaaegu selge, et Eesti seadusandlus on sellise MTÜ ja toimunud mastaapse poliitmängurluse puhul sama võimekas kui hambutu vanamees toore naeri söömisel.
Niisiis, eelmisel oma koosolekul arutas ERJK pikalt ning kirglikult SALKi teemat. Arutelu tulemusena otsustas komisjon teha järelepärimised erakondadele. Küsiti, et kas erakond tellis, mida tellis, kas erakond on kajastanud ja kas erakond on maksnud saadu eest.
Erinevalt Eesti Ekspressis toodud loost, tuli aga saadud vastustest välja, et mitte ükski erakond pole midagi saanud ega tellinud. Kui seda hiigellugu lugeda ning võrrelda ERJKle laekunud vastustega, siis erinevad need justkui öö ja päev. Alljärgnevalt toon mõningad vastuolud:
Reformierakonna puhul kirjutas ERJK vastusele alla peasekretär Timo Suslov. Suslov kirjutab: “Reformierakond ei ole tellinud SALK MTÜlt uuringuid, reklaami ega muid teenuseid. SALK esindajad kohtusid reformierakondlastega ja jagasid uuringuid omal initsiatiivil. Need uuringud peegeldasid sama ühiskondlikku pilti ja hoiakuid, mis oli Reformierakonnale juba teada…. Kokkuvõtlikult: mingeid teenuseid MTÜ SALK ei ole Reformierakonnale osutanud.”
Vastuolu nr 1 (tsitaat artiklist):
EE loos kirjutab aga Erkki Keldo: “Need videod aitasid meid kindlasti,” ütleb ta. “Nad mobiliseerisid valijat, sest tuletasid kõike meelde.”
Vastuolu nr 2 (tsitaat artiklist):
Keldoga sarnaselt kirjutab loos ka Kristo Enn Vaga, kes meenutab, kuidas Eesti 200 hakkas Kaja Kallast ründama ning sellega liitusid ka sotsid. “Siis Jüristo rääkis nendega,” ütleb Vaga. “Ta näitas numbreid ja tõestas, et Eesti 200 valijad toetasid Kallast peaaegu sama palju kui Reformierakonna omad.” Kallase ründamine lõppes ja pigem prooviti hoopis ennast tema partnerina näidata.
Vastuolu nr 3 (tsitaat artiklist):
Kui sügisel näitasid SALKi mudelid, et Reformierakonna toetus on suurem, kui reitingud näitavad, muutus peakontor murelikuks ja Keldo palus Jüristol andmeid laiemalt mitte jagada
Vastuolu nr 4 (tsitaat artiklist):
Kui Tarmo Jüristo telefon helises, ilmus sinna “Kaja”. “Mis tunne sul on?” küsis peaminister. Nad on tuttavad juba aastakümneid ning Jüristo nimetab Kaja Kallast “lähedaseks sõbraks”, kes ühel eluetapil elas Jüristo parajasti tühjalt seisnud korteris. Nüüd rääkisid nad mitukümmend minutit. Jüristo ütles, et numbrid on positiivsed, kuid ta ei julge liiga optimistlik olla.
Vastuolu nr 5 (tsitaat artiklist): “Ma ise ei vaadanud Salga andmetesse sisse,” ütleb Kaja Kallas. “Aga me kasutasime nende uuringuid pidevalt. Mitte seisukohtade muutmiseks, kuid rõhkude valimiseks. Meile oli oluline teada, kuidas mingid teemad kas lõhestavad või ühendavad.”
Vastuolu nr 6 (tsitaat artiklist):
Esialgu oldi ettevaatlikud näiteks tulumaksuvabastuse idee väljakäimise osas, kuid SALKi uuringud kinnitasid selle “üllatavat populaarsust” – ja lubadus lasti ketist lahti. Toetusnumbreid ja teemasid jälgiti ringkondades Kristo Enn Vaga sõnul “iganädalaselt”. Tehti erisusi valijate lõikes, suunati reklaame, sätiti paika sõnumeid.
————–
Eesti200 puhul vastas ERJK-le juhatuse liige Kadri Napritson-Acuna, ka tema väide oli, et mitte midagi pole saadud, ammugi mitte tellitud.
Vastuolu nr 1 (tsitaat artiklist): Eesti 200ga selliste soovitusteni ei jõutud. “Me ei teinud soovituspaberit nagu teistele,” ütleb Tõnis Leht, “sest nende profiil on palju hägusam ning juhuslikum.” Selle asemel nendega räägiti. Kui erakond küsis toetust Johanna-Maria Lehtme hiigelsuure plakati püstiajamiseks Tallinna bussijaama lähedal, siis soovitas Salk seda teha. Lehtmel oli ideaalne profiil ja kuna kandideeris ühes ringkonnas Varro Vooglaiuga, siis oli tõenäoline, et tema valijad tulevad Vooglaiu tõttu tavalisest aktiivsemalt valima. “Vastab tõele,” ütleb Jüristo täna. “Tasuski panustada.”
Kõik erakonnad ütlevad, et saadud soovitusi vähemalt mingil moel kasutati.
Vastuolu nr 2 (tsitaat artiklist), sõna saab Eesti 200 kampaaniajuht Daniel Kõiv: “Salk andis kõik meile vajalikud andmed,” ütleb Kõiv. Ta räägib kirglikult, kuidas nad palusid kogu kampaania vältel Salga käest uusi ja uusi mudeleid. Mis suunas on liigutud. Kust saaks midagi parandada. Nende andmebaasis istus Kõiv “mitu korda manädalas” ja iga natukese aja tagant sai ta põhjaliku ülevaate uutest nihetest. Ülespoole tõsteti nüüd näiteks hariduse ja vaimse tervise sõnumeid.
Vastuolu nr 3 (tsitaat artiklist): “Salga andmed aitasid meil väga selgelt paika panna piirkondlikud sõnumid ja sihtida täpselt ka sihtrühmasid,” ütleb erakonna esimees Lauri Hussar. “Seda kõike me kommunikatsioonis kasutasime, sest Salga tööriist toimis.”
Vastuolu nr 4 (tsitaat artiklist): Kui Kristina Kallas vaatas abieluvõrdsuse toetusnumbreid, olid need tema sõnul “julgustavad”. Ometi ei ehitanud ka Eesti 200 sellele oma sõnumeid. “Jüristo soovitas seda mitte teha,” lausub Daniel Kõiv. “Ta ütles, et kui meie selle teemaga alustame, muutume haavatavaks. Aga kui EKRE alustab, siis on nemad “lõhestajad” ja meie saame olla “võimaluste andjad”.”
Kokkuvõtvalt on see lugu ja saadud vastused täis tülgastavat poliitmängurlust. See mäng ei ole EKRE poolt tehtud reeglitega. Seda mängu ei mängita Riigikogu saalis vaid hoopis teistes ruumides. Seda mängu ei mängi isegi riigikogu liikmed – nemad on nupud sellel laual, viimaste päevade valguses tuleb välja, et ka president on nupukene. Seda mängu mängitakse meie hambutu seadusandlusega banaanivabariigis meie kõigi arvelt. Tunded, emotsioonid, mõtterägastikud…
Lisan siia lõppu veel meenutuse 18 veebruarist (EE loo põhjal):
Mõned tunnid hiljem istus Delfi Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa autopesulas ja vaatas, kuidas harjad tema juba üpris kulunud autot nühkisid. Aeg kulus tuimalt, vett pritsis aeglaselt, ta võttis telefoni ja kammis Twitteris mõnede tuttavate välismaa ajakirjanike kontod läbi. Järsku märkas ta ühe Politico inimese säutsu. Ta oli avaldanud artikli Prigožini soovidest maailmas. “Politico loo Eesti peatükk polnud kõige geniaalsem,” ütleb üks kogenud ajakirjanik. “See oli lohakas.”
Sama päeva õhtul kirjutas Roonemaa Saksa ühele suuremale päevalehele Die Welt ja palus neilt dokumente. Teisipäeva hommikul sai ta need kätte, koos Martin Lainega kasutasid ka muid allikaid ning avaldasid siis jätkuloo, kuidas Prigožini punt tegi EKREle kampaaniat, kuid kirjutasid ühtlasi mitu korda, et tõendeid, nagu EKRE oleks Prigožini ihadest teadnud, ei ole.
Sellest hoolimata lugu plahvatas.
Lugejaid maandus peaaegu 150 000, pealkirjad liikusid veel kaugemale ning on mitmeid, kes peavad seda valimiste üheks kaalukeeleks.
Silver Kuusik
Taust: Kaks ja pool aastat tagasi asutati liberaalne kodanikuühendus SALK. Juba siis seati eesmärgiks selleaastaste parlamendivalimiste mõjutamine, et nn liberaalsed jõud saaksid enamuse. Eesti Ekspress rääkis enam kui 50 inimesega, mida SALK on teinud ja kuidas Eesti poliitikat mõjutanud.
Nüüd uuritakse, kas tegu on keelatud annetustega.
Loe lisaks:
https://www.err.ee/1609054793/erjk-uurime-edasi-kas-salk-on-teinud-keelatud-annetusi-voi-ei