Peaprokurör Lavly Perling on hetkel kuum nimi ja tema ümber toimuvat vaatleb ka Uute Uudiste kaasautor Priit Tali.
“Mul ei ole (ptüi-ptüi-ptüi) prokuratuuriga elus jooksul pistmist olnud. Seega muidugi ka mitte Lavly Perlinguga. Ja seetõttu puudub mul igasugune pädevus hinnata tema sobivust või mittesobivust peaprokuröri ametikohale.
Lugedes täna Liina Kersna kaitsekõnet Perlingule tekkisid aga teatud küsimused.
Oma põhjenduste kokkuvõtteks ütleb Kersna – „Arvestades kõike seda – miks peaks keegi arvama, et Lavly Perling ei sobi oma ametisse?“
Kirjeldades Perlingu viieaastast tööd, keskendub Kersna tegevusele seoses lähisuhtevägivallaga. Täpsemini – ta ei keskendu sellele, vaid räägib AINULT tegevusest seoses lähisuhtevägivallaga.
Pole kahtlustki, et see on ülioluline ja kriitiline valdkond ning mul pole vähimatki põhjust kahelda, et Perling on selles osas teinud väga tänuväärse töö. Aga see ju ei ole ligilähedaseltki ainuke, millega riigi peaprokurör peab tegelema!
Hoolimata selle teema aktuaalsusest ja tähtsusest on see siiski vaid tilluke siiluke prokuratuuri(de) tööpõllust. Lisaks tundub mulle, et mistahes ametkonna tippjuhi kvaliteedi hindamisel ei saa kuidagi olla kriteeriumiks tema tegevus ühes kitsas teemalõigus, vaid tema tegevus terve ametkonna juhtimisel.
Kas keegi tuleks selle peale, et näiteks keskkonnaministri pädevust hinnata AINULT selle järgi, kuidas on meil korraldatud prügi sorteerimine?
Peaprokuröri ametisse sobivuse põhjendamine AINULT edusammudega ühes valdkonnas tundub äärmiselt otsituna ning kahjuks tekitab vastupidiselt kavatsetule hoopis hämmingut ja kõhklusi.
Kuid tõeliselt ehmatav oli Kersna loost lugeda, et „tõenditena hakati kasutama /…/ kõrvaliste inimeste kaudseid tunnistusi“. See oli küll nagu löök makku! Mida taeva pärast see tähendab? Kas sellel on mingi kaval juriidiline lahtiseletus?
Mis asi on kaudne tunnistus? Kaudne tõend tähendab teavet, mis ei kajasta kuriteo tehiolusid, vaid võimaldab teha järeldusi muude asjaolude kohta. Seega piisavalt udune asi. Aga kaudne TUNNISTUS? Kas see on jutt sellest, mida tunnistaja on kusagilt kuulnud? Kuulujutu edasi rääkimine?
Kõrvaline inimene on minu arusaama kohaselt keegi, kes ei puutu asjasse. Seega asjasse puutumatu inimese poolt räägitud kuulujutt = kõrvalise inimese kaudne tunnistus? Kas nii?
Ja sellist asja on hakatud kasutama TÕENDINA?! No minul hakkab küll hirm …
Kohutavalt loodan, et Kersna on millestki valesti aru saanud, muidu on asi ikka kole küll.”