Erinevad erialaliidud leiavad ühispöördumises, et maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdlik käitumine.
Kuus erialaliitu märgivad regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele saadetud pöördumises, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10 protsenti ning säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus.
Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit selgitavad teisipäeval ministrile saadetud kirjas, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks aga 520 000 koduomanikku.
Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks. Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. Üldisemas vaates annaks eelnõu elluviimine ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.
Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.
Maksuseaduse eelnõu uue plaani järgi saaksid kohalikud omavalitsused (KOV) maksude tõstmise osas ise otsuseid teha, et oma tulubaasi kasvatada. Eesti Erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele. Senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad KOV-id seadusega antud võimalusi täies mahus.
„Kui mõned aasta tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10 protsendi aastas maks tõusta ei saa,“ rääkis ta.
Maade hindamine tehtigi ära ja nii on Maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda.
„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa?“ küsis Aun.
Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest. (BNS)