Lõuna-Aafrika sündmused näitavad, kui vähe on majanduslikes vastuoludes vasakliberaalide mahakarjutud rassismi

Lõuna-Aafrika Vabariigis lahvatanud vägivald välismaalaste vastu annab võimaluse vaadata teistsuguses keskkonnas toimuvad sündmusi meie kontekstis.

Sündmused algasid LAV-i ühes suurimas linnas Johannesburgis ja mujalgi riigis, kus kohalikud läksid ärikeskustesse ja slummidesse, rüüstasid seal kümneid poode, ning süütasid välismaalaste juhitud veokeid. Meedia andmetel on surma saanud vähemalt kümme inimest.

Asja sisust annab aimu vastuaktsioon – meeleavaldajad ründasid neljapäeval Kongo Demokraatliku Vabariigi suuruselt teises linnas Lumumbashis Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) konsulaati ja poode vastusena välisfirmade poodide rüüstamisele Johannesburgis.

Rünnakud välismaistele firmadele Johannesburgis tõid kaasa vasturünnakud LAV-i äridele ka Nigeeria linnades. Lõuna-Aafrika Vabariik teatas neljapäeval diplomaatiliste esinduste sulgemisest Nigeerias Abuja ja Lagose linnas, kus rüüstati Lõuna-Aafrika ärisid kättemaksuks välisfirmade rüüstamisele Johannesburgis.

Sellest võib järeldada, et Johannesburgis rünnati teistest Aafrika riikidest tulnute ärisid – LAV-i ametlike teadete järgi läks vägivallaks protestide käigus, kus väljendati pahameelt, et välistöölised võtavad kohalikelt ära töökohti ja ärivõimalusi.

Välismeedia kasutab laialdaselt sõna “võõraviha”, millega liberaalide puhul vihjatakse sellele, nagu poleks vastumeelsusel muud põhjust peale kurjuse – see on ka Eestis nii tuttav käsitlus. Ainult et meil saaks nad sinna lisada ka rassismi.

Kogu loo puhul ongi eriline see, et sündmustele ei saa külge pookida rassilist tausta – aafriklased on aafriklaste vastu. Iseseisvunud Aafrika riikides on alati kohe asutud rüüstama eurooplaste, indialaste ja hiinlaste ärisid. Nüüd neid enamikus Aafrika riikides enam pole ja rünnatakse välismaiste mustanahaliste omi.

LAV-is on samas päevakorral valgetelt maa äravõtmine, mis käib vägivaldsel moel juba mõnda aega. Tundub, et riigi must enamus tahab nüüd kogu majanduse lihtsalt üle võtta.

Majanduslikult olukorda vaadates näeb jällegi ühiseid jooni Eestis toimuvaga. Kuivõrd jutt käib välismaalaste poolt äravõetavatest töökohtadest, siis veavad ka LAV-i ettevõtjad sisse odavat tööjõudu teistest Musta Aafrika maadest, sest neile saab vähem maksta – kohalikel on suhteliselt arenenud riigis ilmselt kõrgem palgastandard, tasuvaid töökohti lihtsalt napib. LAV-i mustadel aga on suhteliselt raske arenenud riikidesse tööotsingutele minna, nii kauguse kui ka riigi maine tõttu muust Aafrikast rohkem arenenud riigina.

Milliseid järeldusi saab LAV-is toimuvast teha? Meie jaoks ehk selle, et võitlus töökohtade pärast käib kogu maailmas – aga kui Eestis saavad sallivuslased sellele külge kleepida natsionalismi, rassismi, ksenofoobia või veel midagi hullu, siis Aafrikas selgub vaid see, et vastuoludel on ennekõike majanduslik taust.

Ennekõike aga näeme me seda, kui rahulikult tegeletakse vastuoludega “natsiriigis” Eestis ja kui ruttu läheb vägivallaks, kui sündmused ajavad marru mustanahalisi. Aaafrikas lahendatakse vastuolusid kurikate ja matšeetedega.