Sotsiaalmeedias jagab Lauri Jürgenson taas ehedaimat poliithuumorit ja taas on jutuks “vallaline kaunitar”, põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes “säras” seakatkust rääkides järjekordsete “pärlitega”, ületades kõvasti “elektrimolekulidest” rääkinud Kaja Kallast.
Lauri Jürgenson: “Miks kõik nüüd noore Terrase üle naeravad?
On mingi takistus siin, et metssiga ei võiks kolm korda aastas poegida w? Kättevõtmise asi ju puhtalt.
Ega siis saaremaanaise kogemusega põllumajandusminister, keda paljud hellitavalt habemega imikuks kutsuvad, ise neid asju ju välja ei mõtle! Siin on ikka parteikoosoleku kätt tunda.
Ilmselt küsis Henrik Johannes meie haridusministrilt ka, et palju metssiga poegib ja sai teada, et sitaks.
Sigade katk tervikuna mõjub rahvale üsna harivalt.
Hiljuti saime välisministrilt Tšahknalt teada, et kuidas katkuhaigeid sigu peab peale seda, kui nad plahvatanud on, tapma hakkama.
See on ju veel õudsem vaatepilt, kui vaipsünnitav metssiga!
Hea ikka, et on meie riigijuhtimise juures selline grupeering, nagu Eesti 200 kõigi oma Hussarite ja Tarodega. Praktiliselt ei möödu ju päevagi, kui sealt mingit uut teaduslikku konsensust ei kuule.
Mina küll ei usu, et Venemaa meid julgeb rünnata, kui sellised ministrid meil asja ajavad. Olgu need sibulad muidu mis nad on… aga selliseid lillasid teadusetrolle nad oma õuele vist küll ei taha.
Vanasti, kui mina veel koolis käisin ja kahekümnest soost rääkides kohe pikkade varrukatega särgi ja kanged rohud sai… ei osanud keegi uneski näha, kuhu me siin oma sini-must-valge lipu all purjetame.
Aga näed… siin me nüüd oleme ja tundub, et Toompeal alles võetakse hoogu.
Väga võimalik, et paari aasta pärast vaatame sellele tänasele karahuijale tagasi ja mõtleme, et üsna mõistlikud ajad olid.
Läheme aga e-valimiste ja pedeabieludega julgelt edasi ja varsti sünnitavad meie metssead seitse korda nädalas.
Johhaidii ja slaava… valige ise, kumb rohkem meeldib.”