Uued Uudised

Lubamatu: riik ehitab oma juhuenergeetika metsa ja kaitsealadele

transport, liiklus, tee, sõidutee, maantee, tuuleenergia, tuulik, tuulegeneraator, energia

Riigi toel on tuuleenergeetika planeerimisega ikka täiesti metsa mindud – sõna otseses mõttes. Ligi 75% tuuleplaneeringualadest asub metsamaal.

Metsa kavandatav tuulepark tähendab ka teid, ehitusplatse ja elektritaristut. Mõju loodusele ei piirdu tuulikute vundamentide alla jääva pinnaga: arvestada tuleb elupaikade killustumist ja nendevaheliste ühenduste säilimist. Iga planeering võib eraldi vaadates tunduda vastuvõetav, kuid arenduste ja raiete koosmõjus võib rohevõrgustik kaotada oma toimivuse. Loodus ei lõpe valla ega planeeringuala piiril.

Samal ajal tuleb meil kaitsta ja taastada elupaiku, parandada metsade ökoloogilist seisundit ning hoida looduslike alade sidusust. Need kohustused peavad mõjutama ka tuuleparkide asukohavalikut. Energiapoliitikat ja looduskaitset ei saa juhtida teineteisest lahus, lugedes ühes valdkonnas lisanduvaid megavatte ning teises taastamist vajavaid elupaiku.

Riik peab enne arenduste hoogustamist tegema selgeks, millised alad ja ühendused peavad looduse toimimiseks säilima. Halva asukohavaliku tagajärgi ei tohi jätta tulevaste taastamiskavade ja maksumaksja lahendada.

Maarja Maranik

Kuus Eesti keskkonnaorganisatsiooni saatsid 2. novembril 2026 Kliimaministeeriumile, Riigikogule ja Riigikogu keskkonnakomisjonile ühispöördumise, milles soovitakse tugevdada rohevõrgustiku õiguslikku kaitset, vältida suurtaristu ja tööstusrajatiste ehitamist rohevõrgustikku ning taastada kahjustatud looduslikud ühendused.

Ühenduste hinnangul ei ole senine õigusraamistik ja planeerimispraktika taganud rohevõrgustiku piisavat kaitset. Ulatuslikud raied, taristuehitus ja valglinnastumine killustavad rohevõrgustiku tuumalasid ning neid ühendavaid ökoloogilisi koridore. Planeeringukaardile märgitud rohevõrgustikust üksi ei piisa, kui maakasutusotsused ei taga selle tegelikku toimimist.

Rohevõrgustiku seisund ja sidusus mõjutavad nii elurikkuse säilimist kui ka inimestele olulisi looduse hüvesid: süsiniku sidumist, üleujutuste leevendamist, saaste ja müra puhverdamist ning looduses puhkamise võimalusi. Seetõttu puudutab rohevõrgustiku kaitse otseselt ka inimeste elukeskkonda ja heaolu.

Ühispöördumises esitatakse riigile kuus ettepanekut.

1. Kehtestada rohevõrgustikule selged ja siduvad kaitsenõuded.
Sätestada planeerimisseaduses ja looduskaitseseaduses nõuded, mis tagavad rohevõrgustiku tuumalade ja ökoloogiliste koridoride tõhusa kaitse ning välistavad nende toimimist ohustavad maakasutuse muudatused ja taristuprojektid.

2. Vältida suurtaristu ja tööstusrajatiste ehitamist rohevõrgustikku.
Suunata sellised projektid pruunaladele, et säästa toimivaid looduslikke alasid ja nendevahelisi ühendusi.

3. Taastada kahjustatud rohevõrgustiku alad ja katkenud ühendused.
Seada riigi ja kohalike omavalitsuste planeeringutes selged taastamiseesmärgid, nähes selleks ette muu hulgas ökoduktide ehitamist, maastikukujundust ja hüvitusalade loomist.

4. Muuta rohevõrgustiku seisundi ja sidususe hindamine kohustuslikuks.
Hindamine peab olema osa riigi eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute, üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamisest ning keskkonnamõjude hindamisest.

5. Tugevdada järelevalvet planeeringute üle.
Suurendada Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti rolli ning järelevalvet, et planeeringud vastaksid rohevõrgustiku toimivuse ja elupaigateenuste säilimise nõuetele.

6. Tagada keskkonnamõjude põhjalik ja erapooletu hindamine.
Täiustada hindamise juhendmaterjale, et arvestataks kõiki teadaolevaid mõjusid, sealhulgas eri tegevuste kumulatiivset ehk kuhjuvat koosmõju, ning lähtutaks uusimatest teaduslikest teadmistest.

Ühendused rõhutavad, et rohevõrgustiku säilitamise eesmärgid peavad jõudma planeeringutest tegelikesse maakasutusotsustesse. Kaitsta tuleb nii looduslikke tuumalasid kui ka neid ühendavaid koridore: üksikute alade säilitamine ei taga kogu võrgustiku toimimist.

Ühispöördumisele kirjutasid alla MTÜ Looduse ja Inimeste Eest, MTÜ Päraküla selts, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Saare Rannarahva Selts, MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala ja MTÜ Kestev Elurikkus.
Pöördumine saadeti teadmiseks Keskkonnaametile ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusele.

Exit mobile version