Eesti peavoolumeedia ebaprofessionaalsusest räägib see, et uudistes kirjeldatakse propagandistlikult, mida tegid ja ütlesid võimupoliitikud, kuid jäetakse täiesti kajastamata teise poole seisukohad.
Välisminister Margus Tsahkna on ilmselgelt USA uue administratsiooni juures ebasoosingus nagu ka senise kolmik-, nüüd kaksikliidu valitsetav Eesti riik, kes ei jaga uue Ameerika väärtusi. Seepärast oleks eestlastel praeguses julgeolekuolukorras hea teada, mida ütles Tsahknale USA välisminister Marco Rubio – Tsahkna jutte me teame nagunii.
Meile on oluline just Rubio poolt meile edasi antav sõnum, alljärgnev BNS-i uudis aga vahendab ainult Tsahknat, kusjuures neid tema jutte on kuuldud juba aastaid – palju kisa, vähe villa. Rubio seisukohtadest pole sõnagi, kõik ainult Tsahkna monoloog.
Välisminister Margus Tsahkna kohtus teisipäeval Washingtonis koos oma Läti ja Leedu kolleegiga Ameerika Ühendriikide välisministri Marco Rubioga.
Arutusel oli koostöö Atlandi-üleste suhete tugevdamiseks ja püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas. Tegemist oli esimese kõrgetasemelise kohtumisega Eesti esindaja ja USA uue valitsuse liikme vahel.
Kohtumisel tänas välisminister Tsahkna Ameerika Ühendriike panuse eest meie regiooni julgeolekusse. “Aastatepikkune julgeolekuabi ja USA roteeruvate vägede kohalolek Balti riikides tugevdab heidutus- ja kaitsehoiakut ning aitab hoida rahu regioonis ja laiemalt,” ütles Tsahkna.
Ta lisas, et Eesti võtab enda kaitsmist tõsiselt, kulutades kaitsele sel aastal 3,7 protsenti SKP-st ja valitsuse otsusega järgmisel aastal 5 protsenti SKP-st. “Praegu lisame igale dollarile, mille USA on Eesti julgeolekusse investeerinud, omalt poolt enda kaitse-eelarvesse 12 dollarit,” märkis Tsahkna.
Välisminister lisas, et juunikuisel NATO tippkohtumisel peavad liitlased kokku leppima kaitsekulutuste uues ja ambitsioonikas sihttasemes. “Praeguses julgeolekuolukorras ja arvestades seda, et Venemaa on ja jääb kõige tõsisemaks ohuks, on õigustatud ootus, et Euroopa liitlased oma kaitsekulutusi märkimisväärselt kasvataksid,” ütles Tsahkna.
Samas märkis Tsahkna, et Eesti ja USA tugev liitlassuhe ulatub kaitsevaldkonnast palju sügavamale, viidates muu hulgas USA toele Eesti, Läti ja Leedu Vene elektrivõrgust desünkroniseerimise protsessi juures.
“Eesti on astunud alates Venemaa täiemahulise sõja algusest otsustavaid samme selle nimel, et vähendada sõltuvust Venemaast. Lisaks Vene elektrivõrgust lahtiühendamisele on Eesti täielikult loobunud Venemaa majanduse tugisambaks olevate energiakandjate impordist,” ütles Tsahkna.
Kohtumisel kõneldi põhjalikult Venemaa agressioonist Ukraina vastu, seejuures tõstis Tsahkna esile Ameerika Ühendriikide pingutusi rahu saavutamise püüdlustes.
“Paari nädala eest Jeddah’s tehtud ettepanek 30-päevase vaherahu kehtestamiseks näitab selgelt, et nii USA kui Ukraina on pühendunud rahu saavutamisele,” ütles Tsahkna. “Küll aga pole Venemaa näidanud valmisolekut rahuks, sest jätkab endiselt jõhkraid rünnakuid Ukraina vastu.”
Välisministri sõnul on oluline jätkata ühelt poolt Ukraina sõjalist toetamist, teisalt majandusliku surve avaldamist Venemaale.
“Õiglane ja püsiv rahu on võimalik saavutada vaid siis, kui Venemaa loobub eesmärgist Ukraina hävitada ja julgeolekuarhitektuur Euroopas ümber korraldada. Sanktsioonid ja Venemaa külmutatud riigivarade kasutusele võtmine on seejuures võtmetähtsusega hoovad,” ütles Tsahkna.
Tsahkna sõnul on tugev Atlandi-ülene liitlassuhe aastakümnete jooksul taganud julgeoleku ja majandusliku heaolu nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides ning Eesti on pühendunud selle suhte hoidmisele ja arendamisele.
“Euroopa on viimastel kuudel astunud otsustavaid samme kaitseinvesteeringute suurendamiseks ja kaitsevõime arendamiseks, mis kokkuvõttes tugevdab kollektiivkaitset ja aitab ühiselt väljakutsetele vastu seista,” ütles Tsahkna.