Seoses tervisekassa vaesumise ja suhtelise maksevõimetusega külmutavad kassiirid ravijuhtumite arvu neljaks aastaks. Kuidas külmutatakse haiged, kes ei mahu kassiiride nappi eelarvesse, peab välja mõtlema minister Joller isiklikult. Vaevalt uute ja suurte külmutite jaoks raha leitakse, raha lihtsalt ei ole.
Tõbistel on loota ainult külma talve peale. Paadunud optimistidena usume kindlalt, et abivajajad siiski suudetakse neljaks aastaks külmutada. Kes maksab aga külmutatute üürid, liisingud, kommunaalid ja laenud? Omal jalal nad vaevalt külmikust välja rabelevad ja tööle lähevad. Haiget ja külmununut ehk ei lastagi tööle?
Muretseda on veel vara, sest kassa eelarve pole kinnitatud. Võibolla pannakse see kassa üldse kinni kui klimaatiline igand. Või on oravariigi laekumised nii nutused, et lugupeetavad tuleb külmutada enam kui sajaks aastaks. Sellisel juhul on laenud ja liisingud sulatamise ajaks ilmselgelt hapuks läinud ja liisitud logud tolmuks pudenenud ning registrist kustutatud.
Haigetest on muidugi kahju, aga eks nendegi hulgas ole libaraale, sotse ja teaduslikke ateiste. Positiivse kõrvalnähuna tuleb kassiiride laostumises näha kodanike terviseteadlikkuse tõusu. Nüüd, kus ravilootused on nulli lähedased, on ainus võimalus ellu jäämiseks oma tervise eest paremini hoolt kanda.
Iga päev võiks panna jalga profülaktilised viina- või õllesokid. Tilgutada valutava hamba peale pardirasva ja juua üks korralik peatäis kummeli-sookailu teed. Raskel ajal käib ka vareserasv, juhul kui sokke ei õnnestu hankida, tuleb õppida jalarättide voltimise kaunist kunsti. Rahvas on meil tark, rabeleb kuidagi välja.
Õnneks on poolhaigekassa uus asi ja vanemad inimesed mäletavad veel, kuidas ilma saab. Kuidas oli Pätsu ajal, kuidas Käbini ja Klausoni ajal, seda võib ka tuttava ajaloolase käest küsida. Siinkohal on enam kui mõistlik korrata A. Hvostovi soovitust, tuleb minna kirikusse ja palvetada, aga kui ei usu Jumalat, siis hakata kohe uskuma.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 21.08.2025