Kaja Kallase valitsuse maksutõusupoliitika on vallandanud hinnaralli, mis tähendab rahvale üldist vaesumist.
BNS vahendab: “Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on tarbijahinndade kasvu taga peamiselt maksutõusud.
“Maikuu hinnad jäid võrreldes aprilliga muutumatuks. Seda ka siis, kui arvestada sesoonseid faktoreid. Aasta varasemaga võrreldes näitab ühtlustatud tarbijahinnaindeks 3,1 protsendi suurust inflatsiooni,” ütles Uusküla.
“Kui jagada aasta mõtteliselt kaheks, siis suuremat osa inflatsioonist oleme näinud just teisel aasta poolel, mil hinnad on tõusnud 2,3 protsenti, eelneva poole aasta jooksul oli hinnatõus 0,7 protsenti,” märkis Uusküla.
Tema sõnul on aastases vaates jätkuvalt peamiseks hinnatõusu faktoriks administratiivsed meetmed ehk käibemaksu ja aktsiiside tõusud ja näiteks maakondliku tasuta transpordi lõpetamine. Ilma nendeta oleks meie inflatsiooninumber ühe protsendi juures.
“Ilma administratiivsete meetmeteta on meie inflatsioon samas suurusjärgus, nagu on hinnatõus Lätis, kuid siiski suurem kui Leedus. Aga ka see üheprotsendine hinnatõus Eestis on liiga suur, arvestades Eesti jätkuvat majanduslangust ja võrreldes nõrka positsiooni võrreldes teiste riikidega,” ütles Uusküla.
Suhtelised hinnad aga jätkavad Uusküla kohanemist. “Need kaubad, mis varem palju kallinesid maailmaturu toormehindade taustal, on veidi odavnemas. Teenused aga. mille hinnad kasvasid vähe, sest neis on toormehindadel väike osakaal, kuid palgad moodustavad suure osa, on kasvutrendil,” lisas Uusküla.
Tema sõnul on Eesti majanduslangus jätkus täies hoos ning põhjuste nimekiri on kahjuks pikk ning Eesti jaoks väljakutseid jagub.
“Käesoleva aasta esimese kvartali SKT kukkus võrreldes eelmise kvartaliga 0,5 protsenti ja võrreldes sama kvartaliga eelmisel aastal 2,1 protsenti kui vaadata sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud andmeid. See tähendab, et esimese kvartali majanduslangus oli pea sama suur nagu kolmel varasemal kvartalil. Eesti majanduslangus on kestnud nüüd üheksa kvartalit,” märkis Uusküla.
Tema sõnul oli majanduslangust näha erinevates kohtades. “Esimeses kvartalis vähenes eratarbimine. Jaekaubanduse mahud langesid hinnatõusuga samas suurusjärgus. Tööstustoodang, eriti just mittekulutoodete tootmine, vähenes jätkuvalt. Eestis ehitati märgatavalt vähem kui eelmisel aastal. Eesti eksport nii kaupade kui teenuste osas oli jätkuvalt langustrendis. See nimekiri on kahjuks pikk,” ütles Uusküla.
Uusküla sõnul on esimese kvartali majanduslangus kooskõlas Luminori majandusprognoosiga. Käesolevaks aastaks ootab Luminor jätkuvalt 1 protsendi suurust langust võrreldes eelneva aastaga. Ka sellise negatiivse tulemuse jaoks peaks Eesti majandus aasta lõpuks aga kasvama 1 protsendi võrra võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga.
Tema sõnul Eesti jaoks väljakutseid jagub. “Negatiivne lisaeelarve võtab majanduselt tuge, mida enne oodati. Maksumuudatuste osas pole kindlust. Muutunud konkurentsiolukorras on vaja majanduspoliitika üle vaadata ja roheline üleminek on vaja rakendada majanduskasvu toetama, mitte seda sööma. Lisaks vajavad tähelepanu paljud muud valdkonnas alates sündimusest lõpetades sotsiaalvaldkonna, tervishoiu ja haridusega, mis on olulised pikaajalise kasvu tagamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks,” ütles Uusküla.