Vahel tekib nõutus sellest, kui märkad, et inimesed ei näe või ei taha näha, kuidas nendega manipuleeritakse – ja seda just “sallivusleeri” poolt.
Rahvuskonservatiividel on lihtne – nad on määratlenud kõik, keda nad enda kõrval elamas näha ei taha, ja selle ka välja öelnud. “Sallivuslased” aga peavad näitama, et on “head” ja oma pulbitsevat viha varjama. Ometigi ei suuda nad oma kahekeelsust kuidagi peita.
Alles hiljuti kirjutati meedias eakate väärkohtlemisest hooldekodudes. Kogu lugu piirdus ajakirjanike uurimuste ja ametnike selgitustega. Mitte ükski “sallivuslane” ei võtnud sõna eakate kaitseks, keegi ei sõitnud hooldekodu või ministeeriumi ette protesteerima – need ju omad “penskarid”!
Küll aga röögivad needsamad “sallivuslased” kui Itaalia peaminister Matteo Salvini ei lase laeva Vahemere paadipõgenikega sadamasse – milline koletu ebainimlikkus! Ja Sea Watchi pardalt astusid maale täies elujõus noored mehed (pildil) – vaat nende pärast tolerandid küll muretsevad. Võõraste ja kaugete probleemide pärast on alati lihtsam võidelda, sest ise ei pea käsi määrima ja rindeliinil kükitama.
Hiljuti korraldati mitmel pool kliimaprotestid, milles osalesid koolinoored. Ilmselgelt ei tulnud noored inimesed välja omal algatusel, vaid teatud poliitilised jõud vedasid nad “õige asja” eest võitlema. Soovitanud siis lastel vähemalt nutiseadmed koju jätta, sest needki pole just keskkonnasõbralikud – aga klõpsimine ja postitamine käis kogu aeg.
Jällegi võideldakse mingi abstraktse CO-saastaja vastu – läbi Eestimaa soode sööstva Rail Balticu ja tselluloositehase vastu küll lapsi välja ei veetud. Toompea esisel platsil aga seisab uhke kütuseröövel Taavi Rõivase pildi ja tekstiga, samal ajal kui omanik ise Riigikogu saalis EKRE-t sarjab, sest too olevat ainus erakond, kes keskkonnakaitset ei toetavat.
Soolisest võrdsusest. Naiste marsil jalutasid kümned uhkelt riides naised, kes karjusid sellest, kuidas nende keha olevat nende oma ja nad tegevat sellega, mida ise iganes soovivat, mööda eakast kindaid müüvast memmest. Taas ere näide sellest, kuidas kaitset mittevajavad naised ei kaitse naisi, kes seda vajavad.
Ja kas Liisa Pakosta või Marianne Mikko on võrdõiguslased või pigem nagaaniga naiskomissarid? Igal juhul kostub nende jutust pidevalt välja soov kedagi ristile tõmmata – no nemad ja teised feministid on küll rohkem sõjakad amatsoonid, mitte võrdsusvõitlejad.
Laupäeval oli Helsingis suur homoparaad, milles sallivusleer nägi taas mingit meeletut võrdõiguslust või progressi. Aga lihtinimestes tekitas see võõristust ja vastikust, sest seal talutati kedagi keti otsas, inimestest olid saanud loomad ja ohtralt pakuti intiimseid kehaosi.
Meedia pasu(a)ndab kahest geimehest, kes “said” endale lapsed. Igat nende liigutust reklaamitakse kui järjekordset osa filmist “Täismaja” (“Full House”). Aga möödub vaid 3-5 aastat ja needsamad lapsed küsivad: “Aga miks meil emmet pole?” Paluks ka siis isade vastuseid vahendada…
Kas selline maailm on üldse päästmist väärt? Kui jah, siis tuleb ta ennekõike päästjate käest ära päästa!