Maaleht: kuidas Eesti riik umbkeelsust toodab

Eestis lõpetab igal aastal põhikooli tuhatkond last, kes ei räägi eesti keelt isegi B1-tasemel, kirjutab Maaleht. Eksamitulemuste järgi näevad eesti keele õppimisega vaeva mitte ainult Ida-Virumaal ja Tallinnas, vaid ka Pärnus ja mujal Eestis väiksemates, eestikeelsetes keskkondades elavad vene noored. Ajaleht toob välja Sillamäel elava Vladislavi (21).

Sinna kolis nõukogude ajal tema vanaema, kes on alati olnud rohkem Venemaa poolt ja on alati tundnud end represseerituna.

“Ta ei austa Eesti valitsust ja ma mõistan, miks. 1990ndatel ei saanud ta kodakondsust, head tööd, mitte midagi. Tema koos teiste inimestega, kes kolisid siia nõukogude perioodil, moodustasid sel ajal madalama sotsiaalkihi. Ma mõistan, miks tal on sellised tunded meie valitsuse suhtes.”

Kuueaastane Vladislav endale kooli valida ei saanud. Venekeelses peres, venekeelses linnas elav Vladislav ei osanud põhikooli lõpetades eesti keelt peaaegu üldse.