Räägitakse, et Eestil pole oma välispoliitikat, on Brüsseli oma, ja see leiab üha sagedamini tõestust välisminister Tsahkna suust.
Novembris kirjutas BNS: ““Valitsus otsustas neljapäeval toetada Euroopa Liidu Nõukogu otsust, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Mercosuri partnerluslepingu ning kaubanduse vahelepingu allkirjastamine.
“Lepingu sõlmimine on ajalooline samm, mis tugevdab Eesti majandusjulgeolekut ja annab meie ettevõtjatele võimaluse siseneda Ladina-Ameerika turule senisest palju soodsamatel tingimustel,” ütles välisminister Margus Tsahkna.”
Nüüd aga kirjutab BNS pealkirja all “Macron: Mercosuri lepe ei ole Prantsusmaale vastuvõetav” järgmist: “President Emmanuel Macron on EL-i liidritele kinnitanud, et kavandatav kaubanduslepe Mercosuri riikidega ei sobi Prantsusmaa põllumajandusele, teatasid teisipäeval Prantsuse presidendi kantselei ametnikud.”
Tekib päris põnev situatsioon: suurele Prantsusmaale on Mercosuri lepe vastuvõetamatu, väikesele Eestile aga olevat see Tsahkna hinnangul ülihea. Kumba uskuda?
Muidugi ei ole Eesti ja Prantsuse põllumajandused võrreldavad, aga üldises pildis tasub lepingu osas siiski pigem uskuda Prantsuse presidenti, milline ta ka poleks, mitte ennast poliitikas ebakompetentsena tõestanud Tsahknat.
BNS jätkab: “Euroopa Komisjoni juht von der Leyen kavatseb laupäeval minna Brasiiliasse, et allkirjastada leping, mis pärast 20 aastat kestnud ettevalmistusi looks maailma suurima vabakaubanduspiirkonna. Selleks vajab ta aga esmalt EL-i liikmesriikide heakskiitu.”
Tsahkna kiitis ustava alamana juba novembris lepingu heaks, et tema emand saaks oma tahtmise, mis lähebki kokku väitega, et Eestil pole oma välispoliitikat.
Minister Tsahkna sulasementaliteet tähendab, et Eesti riik ei ole selliste meeste valitsedes kuidagi kaitstud, vaid on ohus: Mercosuri leping, mis paljude arvates ohustab Euroopa põllumajandust, lastakse Tsahkna heakskiidul Eesti põllumajandus laostama.
Uued Uudised