Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Madis Milling vajab selgust: kas Eesti sai prantslastelt kutse Malisse või tuli see mõte meile endile pähe?

-
10.05.2018
Mali missiooni treening.
© Mihkel Maripuu/Eesti Meedia

Kolmapäeval toimus Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis” eelnõu teine lugemine, kus ettekandja Madis Milling esitas kaheldavaid andmeid.

Nimelt küsis EKRE fraktsiooni saadik Mart Helme: “Prantsusmaa on kahtlemata meie hea liitlane ja tema kohalolek Eestis on tervitatav, aga kas teile on ka teada, missuguste riikide poole veel Prantsusmaa pöördus sooviga, et nende üksused osaleksid Malis, ja mis on olnud nende riikide vastus?”

“Me ei saada oma üksust Malisse mitte Prantsusmaa pöördumise peale, vaid omal initsiatiivil. Eesti Vabariigi Kaitseministeerium tegi selle initsiatiivi, lähtudes poliitilisest põhimõttest, et me ei taha olla Mali operatsioonil niiöelda sabassörkijad, nähes, kui mingid riigid juba lähevad Prantsusmaale appi, et noh, me siis tuleme ka. Eesti tegi selle ettepaneku Prantsusmaale ise, ilma et neilt oleks enne olnud mingit tungivat kutset. See oli Eesti oma initsiatiiv,” vastas Reformierakonna saadik Madis Milling.

Paraku kirjutas Postimees tänavu 22. märtsil oma loos “Valitsus toetas 50 kaitseväelase saatmist Prantsuse missioonile Malis” järgmist: “Prantsuse kaitseminister tegi Eestile ettepaneku osalemiseks Prantsusmaa suurimal välisoperatsioonil Barkhane tänavu jaanuaris.” Nii et kutse ikkagi oli.

BNS vahendas juba 19. jaanuaril uudist: “Kaitseminister Jüri Luik kohtub tuleval nädalal Prantsusmaa kaitseministri Florence Parlyga, kaitseministeeriumi teatel keskenduvad ministrid kaitsekoostöö tugevdamistele ning arutlusel on ka sõjaliste operatsioonide alase koostöö laiendamise võimalused, arvestades eduka ühistegevuse kogemusi Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis. Sel nädalal kinnitas Prantsusmaa kaitseminister ametlikult, et Prantsusmaa osaleb 2019. aastal taas üksusega Eestis paiknevas NATO lahingugrupis.”

Ilmselt pandi Eesti osalemine Barkhane operatsioonil paika kaitseministrite kohtumisel, aga kas Prantsusmaa tegi oma osalemise Eestis paiknevas lahingugrupis ennetavalt teatavaks selleks, et saada läbirääkimistel Eestilt sõjalist tuge Malis, on juba diplomaatia valdkonda jääv küsimus.

EKRE saadik Raivo Põldaru uuris Madis Millingu käest: “Nii Eesti kui Prantsusmaa on võtnud mingisugused rahvusvahelised kohustused osaleda Malis. Kust me need kohustused – ma mõtlen Eesti jaoks, Prantsusmaa puhul on ükskõik, kus ta need endale võttis –, aga kust meie endale need kohustused võtsime? Võib-olla on taolisi kohustusi veel kusagil fikseeritud?”

“Meil ei ole kohustust aidata Prantsusmaad tema Mali operatsioonil. Meil on see õigus ja vabadus teda aidata. Prantsusmaa on sinna panustanud juba pikemalt ja on meie väga hea liitlane. Meenutame, et Prantsuse üksus oli ka mõni aeg tagasi Eestis. Prantsusmaa üksuse viibimine Eestis pidi olema Prantsusmaa jaoks ühekordne missioon. Suuresti tänu sellele, et me otsustasime toetada Prantsusmaad tema Mali missioonil, mõtles Prantsuse valitsus ümber ja prantslased tulevad taas Eestisse,” vastas Milling.

Vähemalt ajakirjanduse järgi oli järjekord just vastupidine — Prantsusmaa teatas oma oma missiooniotsusest enne Eesti kaitseministri kohtumist oma Prantsuse kolleegiga, kus pandi paika Mali sõjalises operatsioonis osalemine. Muidugi ei saa välistada, et mingite kanalite kaudu oli Eesti juba ammu osalemise ära lubanud.

Mis aga puutub Madis Millingu väitesse, et  Prantsusmaa on Mali missiooni panustanud juba pikemalt, siis prantslaste jaoks on tegu endise kolooniaga, kus tal on endiselt suured huvid, kuid peamine põhjus peitub Mali loodusrikkustes, mille nimel riskib Pariis suuremõõdulise, mitmesse riiki kanduva koloniaalsõjaga. Islamiäärmuslus Saheli piirkonnas aga on osa islami üldisest pealetungist, mis ulatub Lõuna-Filipiinidelt Euroopani ja Kesk-Aafrikast Kaukaasiani.

Ajakirjas Diplomaatia ilmunud loos “Tuareegide tunnustamata riik Azawad ja Mali sasipundar” kirjutab Tartu Ülikooli etnoloogia ja folkloristika magistrant Toomas Korka, kes on süvendatult tegelenud tuareegide kultuuri uurimisega, järgmist: “Ei saa salata, et Mali julgeolek on ka Prantsusmaa ettevõtete huvides seoses Mali kullakaevanduste ja Prantsusmaa tuumaenergiajaamade jaoks üliolulise uraaniga, mida kaevandatakse Nigeris Maliga piirnevatel aladel.” Saates “Välisilm” näidatud dokis “Tundmatu kõrbesõda” räägiti lisaks veel Malis Sahara liivade all oma järge ootavast hiiglaslikust gaasimaardlast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis” poolt hääletas 69 ja vastu oli kaks saadikut.