Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe Jaak Madisoni hinnangul peaks Eesti taastama sarnaselt 31 Ameerika Ühendriigi osariigiga surmanuhtluse.
“Mardipäeval algas Viljandi kohtumajas protsess, kus kohtu all on 10. juunil 17aastase neiu vägistanud ja mõrvanud isik. Sellest on palju olnud ka meedias juttu. Samas isik on varem 2,5 aastat kinni istunud vägistamise eest, mille ta pani toime 16aastaselt. Kolm aastat tagasi anti hinnang, et suure tõenäosusega paneb sama isik viie aasta jooksul toime uue kuriteo. Seda ta ka tegi ja selle tulemusel on süütu inimene tapetud. Üks perekond on ilma oma tütrest. Üks noor elu jäi elamata. Mõrva süüdistusega on maksimaalne karistusmäär 20 aastat vangistust või eluaegne vanglakaristus. Siit minu küsimus: mis õigusega peab ühiskond ülal pidama isikut, kes saab eluaegse vangistuse? Mis õigusega peame kollektiivselt aastakümneid ühe retsidivisti ja mõrvari sooja kambri ja toidu eest tasuma?” küsis Madison oma sotsiaalmeedia kontol.
“Praegune juhtum tõestab taas, et ehk oleks mõistlik vaadata teisele poole suurt lompi, kus 31 osariigis on maksimaalne karistusmäär surmanuhtlus. Loomulikult on üheks ühiskonna alustalaks humaansus ja inimelude väärtustamine. Kuid mõrvari, kes saab eluaegse vanglakaristuse, elu ei ole mingilgi moel väärtuslikum ohvrist, kelle eluküünal on kustutatud,” on Madison veendunud.
Pärast iseseisvuse taastamist pidas Eesti poliitiline eliit vajalikuks Euroopa Liidu riikide eeskujul asendada surmanuhtlus eluaegse vangistusega, kuigi raskete kuritegude osatähtsus Eestis 1990. aastate alguses suurenes. Inimesi mõisteti Eestis surma ka pärast 1991. aastat, kuid surmanuhtlust ei viidud enam täide.
13. jaanuaril 1997 esitas valitsus riigikogule “Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 6 ratifitseerimise seaduse eelnõu”, mis nägi ette surmanuhtluse kaotamise.
Pärast surmanuhtluse kaotamist on Eesti ühiskonnas arutatud surmanuhtluse taastamist eriti raskete kuritegude puhul. Eesti Kirikute Nõukogu tellis 2015. aastal uuringufirmalt Saar Poll küsitluse. Selle järgi leidis 70% uuringufirma küsimustele vastanutest, et teatud kuritegude puhul on surmanuhtluse rakendamine õigustatud.
Surmanuhtluse vastaseid on vähem kui 30%, sest mõned inimesed märkisid vastuseks “ei oska öelda”. 2010. aastal toimunud uuringu ajal oli surmanuhtluse pooldajate osakaal tunduvalt väiksem – 62%.