TalTechi 2025. aasta magistritöö vaatas Saarde tuuleparki kolmest küljest: keskkond, kogu elutsükkel ja mõju kohalikele inimestele.
Tulemus on lihtne – tuulepargi mõju ei teki ainult siis, kui labad pöörlevad.
Mõju tekib juba varem:
▪︎ tooraine kaevandamisel
▪︎ terase ja betooni tootmisel
▪︎ teede, kaablite ja muu taristu rajamisel.
Ja mõju jätkub kohapeal:
▪︎ muutub maastik
▪︎ muutub elukeskkond
▪︎ tekivad häiringud
▪︎ võivad tekkida konfliktid kogukonnas.
𝗞𝗢𝗠𝗠𝗘𝗡𝗧𝗔𝗔𝗥:
Magistritöö kõige olulisem mõte ongi see: kui vaadata tuuleparki ainult ühe hindamise kaudu, saab paratamatult pooliku pildi.
KSH vaatab ühte osa.
Elutsükli analüüs teist.
Kohalike kogemus kolmandat.
Kõik võivad eraldi olla „korras“.
Aga tervik võib ikkagi olla problemaatiline.
Ja siin jõuame Eesti tuuleparkide planeerimise suurema nõrkuseni:
– müra hinnatakse eraldi.
– linde hinnatakse eraldi.
– teid hinnatakse eraldi.
– võrku hinnatakse eraldi.
Aga inimene, loodus ja piirkond saavad kõik need mõjud korraga.
Vahel jääb mulje, et suuri tuuleparke planeerivad ahvid ja viivad ellu menetlusmasinad — igaüks tegeleb oma väikese kastikesega, aga tervik pole kellegi probleem.
Kumulatiivsusest räägitakse, aga põhjus-tagajärg seoseid kiputakse märkama alles siis, kui tagajärg on juba kohal.
𝗝Ä𝗥𝗘𝗟𝗗𝗨𝗦:
Tuulepargi mõju tuleb hinnata tervikuna, mitte juppide kaupa. Ja mida rohkem tuuleparke korraga planeeritakse, seda olulisemaks see muutub.
Sest ühel hetkel pole küsimus enam selles, kas üks tuulik mahub normi sisse. Küsimus on selles: milliseks muutub terve piirkond, kui kõik need mõjud kokku panna?
Allikas: Eesti Tuuleparkide Tõde