Asekantsler Viljar Lubi: kriisieelne olukord majanduses ei taastu

Majandus,
©Uued Uudised
Mõningates majandussektorites, näiteks turismis, on kriisi tagajärjed paratamatud. Pilt on illustratiivne.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi algatatud kriisimeetmete töörühma juht, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu asekantsler Viljar Lubi nentis Postimehe otsesaates, et kriisieelne olukord majanduses ei taastu.

“Ühelt poolt on see võimatu, sest see pole jätkusuutlik ja ükski riik isegi ei proovi seda teha. Samas toimub igas kriisis puhastumine. Tugevamad saavad tugevamaks ja nõrgemad kaovad. Kriis lihtsalt kiirendab protsessi ja Eesti majandus tegelikult vajabki struktuurset muutust,” arvas asekantsler.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Eesti majandusmudel on siiani suuresti baseerunud odavale tööjõule, aga enam ei ole Eesti odava tööjõu riik ja me ei tahagi seda olla,” selgitas Viljar Lubi. “Seega on nüüd oluliselt tähtsamas rollis innovatsiooni-, targema majanduse element. Kui saame neid muutusi läbi kriisi kiirendada, siis riigi poolt tahame seda kindlasti soodustada,” lausus ta.

Eelmisel nädalal paluti Eesti suurematel ettevõtlusorganisatsioonidel ja erialaliitudel esitada töörühma oma esindaja. “Kui nimed on olemas, siis saadame kutse, et reaalselt kokku saada. Lootus selleks on juuli lõpus või augusti alguses,” ütles asekantsler.

“Oleme palunud töörühma mõned katusorganisatsioonid nagu näiteks Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit, aga ka spetsiifilisemaid erialaliite, kellele on kriis kõige raskemalt mõjunud. Näiteks Turismifirmade Liit ja väikeettevõtjad,” tõi ta välja.

Töörühma juht ei välista, et liikmeid võetakse juurde, samas ei saa gruppi ajada liiga suureks, sest siis võib olla tulemus kesisem ja laialivalguv, leidis ta. “Soovime saada konkreetset ja praktilist sisendit, et kuidas muuta senist tegutsemist efektiivsemaks.”

Majandusarengu asekantsler arvab, et tänaseks ollakse kriisi haldamisest targemad ja juhul, kui peaks tulema teine laine, siis mitte sama tugevalt. “Tõenäoliselt on ka ettevõtted ennast paremini ette valmistanud selleks, et turu ärakukkumine ei oleks nii ränk,” uskus Lubi, aga nentis, et mõnes sektoris on see siiski paratamatu. “Näiteks turisminduses – kui piirid on kinni ja kehtivad liikumispiirangud, siis turistid lihtsalt ei liigu,” märkis Lubi.

“Siiani tegelesime esimese lainega ja meil polnud aega mõelda teise laine peale. Nüüd on väikese pausi ajal, mis loodetavasti jääb permanentseks, võimalik ettevõtjatega suhelda ja leppida kokku, kuidas toimida paremini,” pidas Lubi silmas võimalikku majanduskriisi sügisel.

“Iga kriis on enneolematu ja tuleb ootamatult. Etteennustamatus oli ka kõige olulisem tegur. Tegu ei ole klassikalise majanduskriisiga vaid teistest elementidest peale surutud kriisiga,” ütles asekantsler.

Kriisi alguses rakendati eksperdi hinnangul majandusteooria mõttes klassikalisi meetmed, ehk kuidas hoida töökohti ja aidata ettevõtteid likviidsusprobleemidega. “Töötukassa, Kredexi likviidsus- ja toetusmeetmed. Ootasime, et kriis jääb lühiajaliseks ja täieulatuslikku toetust ei ole vaja,” nentis Lubi.

“Kui peaks tulema teine laine, siis peame lähenemises olema rohkem nüanseeritud. Kindlasti mõned sektorid või ettevõtted ei taastu samas vormis nagu oli planeeritud, võib-olla mõned ei taastu üldse,” tõdes ta. (BNS)

11 commentsOn Asekantsler Viljar Lubi: kriisieelne olukord majanduses ei taastu

  • Avatar

    Siin aitavad ainult karmid karistused, lutsar mingu metsa, see ei ole mingi nali kui viirus jälle lahti läheb, kust raha selleks võtad, trükid jälle juurde või

  • Avatar

    Karl Marx polemiseeris kunagi ühe kodanliku majandusteadlasega. Viimane tõi eeskujuks ühe Vana – Kreeka polise, mis olevat elatunud mereröövist, mille peale Marx märkis täiesti õigustatult, et keegi pidi midagi ikka tootma kah, et oleks, mida röövida

  • Avatar
    Aivar Kallam

    “Samas toimub igas kriisis puhastumine. Tugevamad saavad tugevamaks ja nõrgemad kaovad. Kriis lihtsalt kiirendab protsessi ja Eesti majandus tegelikult vajabki struktuurset muutust,” arvas asekantsler.
    Sisuliselt lähtub asekantsler sotsiaaldarvinismist. See ei ole mitte ainult ebaõiglane. See on ühiskondlikus mõttes hukatuslik.

  • Avatar

    Kui järgmise sammuna suudetaks taibata, et tööstusel on struktuur, milles erinevad tehased, oleks meetmed tööstuse abistamiseks adekvaatsemad.
    1. Vähim autonoomsed on välismaise ematehase siinsed koostetsehhid, mis ise pole turul, vaid panevad tooteid kokku ematehase töökäskude alusel. Suurim käsitöö maht ja madalaim lisandväärtus. Koostetsehhi Eestis püsimine sõltub liinitööliste palkade kasvust veelgi odavama palga maades. Kuna Hiinas on liinitööliste palgad kasvanud kiiremini, siis pole kõik siinsed koostetsehhid Hiinasse kolinud. Koostetsehhi ekspordi osakaal on 100% ehk seda enam suurendada ei saa. Koostetehase lisandväärtus sõltub siiski kokku pandava toote keerukusest ja on suurem keerulisemate toodete puhul. Koostetsehh teenib reeglina 10% kokku pandud toote müügihinnast.
    2. Allhanke koostetehased, mis on autonoomsemad, sest valivad tellimusi maailmaturult. Need tehased on natuke kõrgema lisandväärtusega, sest võtavad riske tellijate valikul. Allhanke tehaste ekspordi osakaal on 100% lähedal. Ka nende lisandväärtus on väike ja teenivad umbes 10% sellest, mis koostetöö tellijast bränditoote ematehas saab kokku pandud toote müügist.
    3. Insenerifirmad, mis disainivad tellimustöö alusel seadmeid, sealhulgas tooteid, kuid toote müügi vastutust nad ei võta. Töötavad reeglina tunnitasu alusel. Lisandväärtus reeglina kõrgem, kui kahel eelmisel.
    4. Brändiomanik tehas, mis disainib üldiselt toote ise, eriti kui ollakse pikalt turul ja tuleb võistelda konkurentidega. Mõned keerulisema toote alamsõlmed võib tellida insenerifirmalt, kuid kogu toote “know how” hoitakse kiivalt endale ja kogu tootmisahel, koos koostetsehhiga kah peamiselt enda juures. Sõltuvalt olukorrast võib brändiomanik tehas siiski püüda sokutada koostetsehhi odavpalgamaale. Skandinaavia bränditehased sokutavad Eestisse ja Eesti bränditehased näiteks Valgevenesse.
    Bränditehased on reeglina suurima lisandväärtusega ja riigi jõukus sõltubki suurel määral koostetööd tegevate tehaste ja bränditehaste osakaalust riigis. Nagu eelpool mainitud, saab Apple mobiilide koostetehas Hiinas 10% sellest tulust, mis teenib teenib USA firma Apple oma toodete müügist. Hiina koostetehase moderniseerimisse võib väga palju panustada, sellele vaatamata Apple pole nõus talle üle 10% oma tulust maksma.
    On viimane aega Eestis hakata soovima omamaiseid bränditehaseid ja suurt tulu. See tähendab muuta tööstuse struktuuri. Seni on aga kahjuks taibatud soovida vaid olemas olevate koostetehaste efektiivsuse suurendamist, s.t. pusitud 10%-se koostetöö klaaslae all.

  • Avatar

    Korea valis aastakümneid tagasi tootmispõhise ühiskonna ehk valis tööstuse riigi arengu mootoriks ja on nüüd saanud kõrgtehnoloogilise tööstuse, mis toodet arendab. Korea teadus baseerub omamaiste tehaste tootearenduse akadeemiliste probleemide lahendamisel ning on seega aktuaalne ja kõrge tasemega ning hästi rahastatud. Kõrge tasemega on ka tootmisega seotud haridus.
    Eesti valis 28 aastat tagasi teadmistepõhise ühiskonna ehk valiski teaduse riigi mootoriks ja on nüüd saanud madaltehnoloogilise tööstuse, milles saab vaid madalat palka maksta ja mis ei tee Eestis tootearendust. Seega ei saa ka Eesti teadus baseeruda meie tehaste tootearenduse akadeemiliste probleemide lahendamisel ning pole seega eriti aktuaalne ega kõrge tasemega. Nüüd on selgunud, et suvalisel teemal teaduse tegemine ei vii igal juhul teadustulemuste kommertsialiseerimisele ja tulu saamisele TA tegevusest.
    Seega, tootmispõhise Korea tulemused näitavad, et tootmine ühiskonna arengu mootorina on viinud riigi kõrgetehnoloogilise tootmise kaudu jõukusele ja teaduse ning hariduse kõrgele tasemele.
    Teadmistepõhise Eesti tulemused aga näitavad, et teadus ühiskonna mootorina pole viinud omamaise kõrgtehnoloogilise tööstuse tekkimisele ega sellega riigi jõukuse kasvule ning tehaste tootearenduse puudumine pole andnud võimalust teadusele baseeruda tootearendusel ja kaasa aidata teaduse taseme ja riigi jõukuse kasvule.

  • Avatar

    Meil on miljardilise käibega tööstusharusid, mis paljus koosnevadki välisomaniku siinsetest koostetsehhidest, kel polegi partnerit turul, sest nende töö on korraldatud töökäskude alusel ematehasest. Tegu pole koostetsehhi puhul seega ekspordiga turu mõttes.
    Kahjuks ei suuda analüütikud teha vahet “Eesti tehasel” ja “tehasel Eestis” ja käsitlevad kõiki tehaseid, kui eestlasest omanikega brändiomanike tehaseid, mille juhid on otsustes omaniku vabadusega. „Tehas Eestis” juht on funktsionaalselt aga „kupja” vabadusega.
    Ometigi on teada, et USA firma Apple mobiilide 100% müügitulust saab Hiina koostetehas 10%. Kui me ei taipa eristada Apple tüüpi bränditehast ja tema mobiile kokku panevat koostetehast, siis me ei soovigi saada bränditehaseid ja 10 korda suuremat tulu. Hiinlased taipavad ning peale Apple mobiilide kokku panemist on nad taibanud tahta ka oma bränditehast Huaweid, mis läkski äsja Applest mööda kogutoodanguga.

  • Avatar

    Väliskapitali sissemeelitamisega oleme ennast mänginud madalapalgaliste mudaliigasse.
    Tehaseomanik ei vii odavpalgamaale kogu oma tehast, vaid selle kõige väiksema lisandväärtusega lüli, koostetehase, õigemini koostetsehhi. Rasvasemad osad jätab kodumaale.
    Eesti pole taibanud tahta omamaiseid tehaseid, vaid on ülepüüdlikult moosinud välisomanikuga ettevõtteid siia tulema. Tulemuseks ongi olematute omamaiste omanikega tehaste ja samas peamiselt välisomanikuga koostetehaste riik. Koostetehase kasumimarginal on nii väike, et selles ongi peamised mured palk ja maksud. Algul tulevad odavapalagamaale koti- ja padjavabarikud. Kui palk kasvab, siis liiguvad kotiõmblemise manufaktuurid edasi ja nende asemel tulevad koostetehased. Koostetehaste aeg sõltub sellest, kui ruttu kasvavad palgad veelgi odavama palga maades. Kui riik panustab vaid välisinvesteeringute saamiseks ega taipa luua ka omamaiseid tehaseid, kus on kogu tootmisahel, s.t. ka tootmise rasvasemad osad, kuni tootearenduseni ja müügini välja, siis jäädaksegi madalapalgalisse mudaliigasse, kus tootearenduse ja tehnoloogia uuenduse asemel tegeletakse maksude ja miinimumpalga probleemidega.

  • Avatar

    Kui üheksakümnendate aastate alguses sai huvi tuntud, et millal me ükskord hakkame oma kõrgtehnoloogilisi tehaseid tahtma ja ehitama, siis vastus tuli teadusfunktsionäridelt, et see on võimatu, sest iga kõrgtehnoloogilise tehase ehitamise eel on vaja 20 aastat sellel erialal fundamentaalteadust teha, nagu seda poleks seni igal erialal maailmas juba küllalt palju tehtud. Õnneks ei uskunud Soome ettevõtjad seda juttu ja püstitasid 90-ndatel Eestisse kohe Elcoteqi tehase ja JOT tehase ning tehaseid püstitati välismaalaste poolt ka muudel aladel, sest me olime vabaks saades valinud jõukaks ka targaks tegeva tootmispõhise ühiskonna asemele vaeseks ja mittetargaks jätva teadmistepõhise ühiskonna ning tootmine polnud siis eestlase jaoks pop. Välismaalased ei toonud siia odavpalgamaale loomulikult tehaseid täielikult, vaid tehase suurima käsitöö mahu ja madalaima lisandväärtusega lülid, koostetsehhid.

  • Avatar

    Jaapan, Korea ja Hiina valisid hoogsa arengu alguseks tootmispõhise ühiskonna. Eestlased loobusid tootmispõhisest ühiskonnast ja tööstusest ja valisid teadmistepõhise ühiskonna. Peale vabanemist 29 aastat tagasi arvati meil, et nagu CCCP üritas jätta vahele kapitalismi ja hüpata kohe feodalismist kommunismi, nii “hüppasid” eestlased vabanemise järel kommunismi varemetelt tootmispõhist ühiskonda vahele jättes kohe teaduspõhisesse. Tänaseks on selgunud, et teadustegevus on olnud väga kulukas ja produtseerinud jõukuse asemel artikleid. Pole Korea ja Hiina taolist kõrgtehnoloogilist tööstust, sealhulgas ka meditsiinivahendite tööstust. Tööstuse asemel on arendatud turismi, mis on nüüd maoli ja vajab ise ülal pidamist, milleks raha riigile teenib tööstus. Kas kriisist suudetakse õppida ja vähemalt tagant järele tarkusest võtta tööstust ja üldse tootmist olulisena?

  • Avatar

    Hoiad piirid kinni venemaaga ja teiste kõrge viirusega riikidega nagu rootsi, ukrainast ei lase ka kedagi sisse, siis langetad kütuse, suitsu ja alko aktsiisi, soomlased hakkavad rohkem käima, toimub ka läti piirikaubandus tagurpidi kui praegu.

  • Avatar

    Tsiteerime klassikuid: kui see on kriis siis sellises kriisis ma tahaksingi elada! Õhu müümisega tegelevad ettevõtted saavad alati rasketel aegadel kõige suurema paugu ning sellist äri ajades tuleks taoliste riskidega arvestada. Turismifirmadest rääkides pean neile tänulik olema kuna kõik kolm katset nende teenuseid kasutada luhtusid (küll ei saadud gruppi täis, siis olid kogemata üle broneerinud) ja sellest tingitult hakkasin omal käel maailmas ringi vaatama. Arvan, et olen võitnud nii hinnas kui kvaliteedis. Halval ajal jäävadki ellu inimeste esmavajaduste rahuldamisele suunatud valdkonnad, eriti kui turismigurud ka parematel aegadel ei suuda normaalset teenust pakkuda.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused