Augusti maksutulu kasvas aastaga 1,6 protsenti

Majandus,
Sularaha, euro, raha, münt, mündid
©UU
Raha

Augusti eest tasuti maksu- ja tolliametile (MTA) 674,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,6 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul.

Tänavu kaheksa esimese kuuga on lisaeelarvest täidetud 70,5 protsenti. Maksutulu on laekunud rohkem kui lisaeelarve koostamisel planeeriti eelkõige oodatust parema tööturu olukorra ning pehmema majanduslanguse tõttu. Käibemaksu tasumist toetab majanduse järk-järguline taastumine ja maksuvõla vähenemine, teatas rahandusministeerium.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Augustis kahanes töötajate arv 4,7 protsenti ja keskmise töötasu kasv ulatus 5,1 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Töötasu hüvitise mõju palkadele lõppes juulis, vaatamata sellele püsis augusti keskmise palga kasv juulikuise taseme lähedal,” ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste pressiteates.

Palgafondi kasvu vedas augustis tervishoid 11,5 protsendiga, väiksematest sektoritest toetas kõige enam info ja side 9,6 protsendiga.

Sotsiaalmaksu tasuti augustis 2,2 protsenti enam kui möödunud aastal. Kuigi töötasu hüvitise meede lõppes juulis, oli laekumine positiivne, mis võis Kiveste sõnul tuleneda tervishoiu ja hariduse sektorite inimeste hilisemast puhkamisest. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine – riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku – kasvas 6,9 protsenti eelmise aastaga võrreldes.

7-protsendilise määraga dividendide tulumaksu on kaheksa kuuga laekunud 15,6 miljonit eurot ehk 6,7 miljonit eurot enam võrreldes eelmise aastaga. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 8,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga, seda toetas riigiettevõtete tulumaks jaotatud kasumilt 13,8 miljoni euro ulatuses. Erasektori dividendide tulumaks vähenes 10 miljoni võrra, samuti vähenes laekumine erisoodustustelt.

Analüütik märkis, et koroonaviirusest tingitud turistide vähesus peegeldub alkoholiaktsiisi laekumises üha rohkem. “Aktsiise tasuti augustikuus kokku 86,2 miljonit eurot, mida on 8,8 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim kütuseaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine, vastavalt 6,7 protsenti ja 11,3 protsenti,” ütles Kiveste.

Kui juunis andis alkoholiaktsiisi laekumine analüütiku sõnul põhjuse eeldada, et hoolimata kriisist ja madalamatest aktsiisimääradest on tasumine taastunud eelmise aasta tasemele, siis suve lõpp on toonud teised sõnumid.

“Deklareeritud kogus on viimasel kahel kuul langenud nii kangel alkoholil kui ka õllel. Põhjus peitub välisturistide vähesuses, mida peegeldab ka sadamapoodide väike müügimaht, madal peatumiste arv Tallinna hotellides ning turistide seas populaarseima koha, Tallinna vanalinna, vähene külastatavus,” märkis ta.

Oma osa alkoholiaktsiisi laekumise vähenemisele annab Kiveste hinnangul ka valitsuse otsus piirata alkoholimüüki, mis alates 24. septembrist on üleriigiline. Septembris on oodata sama trendi jätkumist.

Käibemaksutulu on tänavu kaheksa kuuga langenud 4,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Augustikuus kasvas käibemaksu tasumine 1,6 protsenti, mis oli tingitud eelkõige tasumata maksukohustuse vähenemisest. Käibemaksu tasumise kohustus jäi eelmise aasta tasemele.

“Käibemaksu tasumise langus moodustas esimesel poolaastal eriolukorrast tingitud mõju tõttu 8,6 protsenti, sealjuures oli languse põhi märtsis ja aprillis, kus tasumine vähenes aastases võrdluses keskmiselt 18 protsenti. Juulist alates on tasumine kasvanud ning viimase kahe kuuga on tasutud 5,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi,” sõnas Kiveste.

Käibemaksuvõlg vähenes analüütiku sõnul ühe kuuga ligi 3 miljonit eurot, ulatudes kokkuvõttes 186 miljoni euroni. Maksuvõla langusele on kaasa aidanud 0-määraga tasumata maksukohustuse intressi soodusperioodi lõppemine eriolukorra piirangute leevendamise järgselt. Käibemaksuvõlg on aastaga kasvanud enim ehituse tegevusalal ning langenud mootorsõidukite müügis, vastavalt 7 ja 3 miljonit eurot. Võlglaste arv on suurenenud enim toitlustuses ehk 316 juriidilise isiku võrra.

Tegevusaladest panustasid augustis käibemaksu tasumise kasvu oluliselt jaekaubandus ning taime- ja loomakasvatus, kus tasumine kasvas 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 13,8 ja 30,9 protsenti. Jaekaubanduse kasv tulenes 4-protsendilisest müügi kasvust toidupoodides ning märgatavalt ehk 21 protsenti on kasvanud jaemüük interneti või posti teel.

“Samuti mõjutas tegevusala kasvu soetuse vähenemine mootorikütuse jaemüügis, mis on seotud tarneahelate restruktureerimisega. Taime- ja loomakasvatuse kasvu panustas augustis peamiselt teravilja müügi kasv, sealjuures avaldas mõju tänavuse koristusperioodi nihkumine hilisemaks võrreldes aasta varasemaga,” ütles analüütik.

Olulistes ja suurtes sektorites nagu mootorsõidukite müük ning hulgikaubandus on tasumised kahanenud esimese kaheksa kuuga enim, vastavalt 18,9 ja 10,7 protsenti. Mootorsõidukite müügi langus oli Kiveste sõnul tingitud eelkõige sõiduautode ja väikebusside müügi vähenemisest, sealjuures augustis langus kiirenes võrreldes juuliga.

Septembri uute autode müüginumbrid viitavad sellele, et käibemaksu tasumise langus peatub, kuid tõenäoliselt ei ulatu kuu tasumine veel eelmise aasta tasemele. “Tasumise kohustuse vähenemine hulgikaubanduses tulenes peamiselt mootorikütuse hulgimüügi langusest. Lisaks on negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldanud augustikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 7 protsenti ning diislikütusel koguni 24 protsenti,” märkis analüütik.

Varimajanduse indikaator ehk käibemaksuauk on Kiveste sõnul langustrendis nii Eestis kui ka Euroopa Liidus (EL) tervikuna, mis on positiivne nii riigi maksutulule kui ka EL-i käibemaksupõhisele omavahendile

Käibemaksuauk on teoreetilise käibemaksutulu (VTTL) ja tegeliku käibemaksutulu vahe, mis moodustas EL-is 2018. aastal kokku hinnanguliselt 140 miljardit eurot, mis on ligikaudu miljardi võrra väiksem kui aasta varem.

Protsentuaalselt moodustas käibemaksuauk EL-i üleselt 11 protsenti teoreetiliselt võimalikust tulust, mis on ligi 0,5 protsendipunkti väiksem kui aasta varem. Samuti näitab EL-i kiirhinnang 2019. aasta kohta käibemaksuaugu vähenemise trendi, mis langes kokkuvõttes alla 130 miljardi euro.

Üldine varieeruvus käibemaksuaugu suuruses EL-i liikmesriikides tuleneb Kiveste sõnul erinevustest maksukuulekuses, maksupettustes, pankrottide ja maksejõuetuse juhtumites, aga ka poliitikameetmetest ning maksuameti tööst. Käibemaksuauk vähenes enamikes liikmesriikides. sealjuures suurimad edusammud on aastaga toimunud Ungaris, Poolas ja Lätis.

Euroopa Komisjoni tellitud raporti põhjal on Eesti käibemaksuauk vähenenud 10 miljoni võrra ehk 127 miljoni tasemele ning moodustab 5,2 protsenti VTTL-ist, mis on EL-i riikide keskmisest parem tulemus. “Seega erinevus teoreetilise ja tegeliku tulu vahel väheneb. Eesti on varimajanduse osas aastatel 2014–2018 suuri edusamme teinud – varimajanduse osa VTTL-is on vähenenud 5,3 protsendipunkti ehk 73 miljoni võrra,” märkis analüütik.

Augusti lõpuks kasvas valitsussektori eelarvepuudujääk 3,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 935 miljoni euroni. Augustis suurendasid puudujääki nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus.

Võrreldes 2019. aasta augusti lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ligikaudu 880 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on Kiveste sõnul nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui ka vähenenud tulubaas.

Maksulaekumine on vähenenud ligi 170 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga, lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Samas omanikutulu on riik teeninud 80 miljonit eurot eelmisest aastast enam.

“Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli augusti lõpuks 304 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused on seevastu eelmise aastaga võrreldes suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele ning ettevaatlikule kulukäitumisele,” märkis rahandusministeeriumi analüütik.

BNS

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused