Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

CV-Online’i võõrtööjõu uuring tundub kunstliku positiivse kuvandi loomisena

-
19.04.2022
Tallinna ehitustel kõlab juba ammugi ainult vene keel. Pilt on illustratiivne.
© UU

BNS on avaldanud ühe kummalise uuringu tulemused, mille tõsiseltvõetavuses maksab kahelda – või siis on sellise tulemuse andnud küsimuste suunatus.

Värskest CV-Online’i uuringust selgub, et tööealistel eestlastel ei ole valdavalt hirme seoses sisserändajate tööle asumisega Eestis – peamiste võõrtööjõu eelistena nähakse tööjõupuuduse vähenemist, lisanduvaid uusi oskusi ja teadmisi, ning mitmekesisemat tööturgu ja ettevõtluse edenemist. Vähemal määral toodi välja ka oskustööliste nõudluse tasakaalustamist, uute töökohtade loomist, tööjõu noorenemist ja tähelepanu suurenemist vaimsele tervisele.

Uuringust lähtudes kardetakse peamiselt palkade vähenemist, kultuuriliste konfliktide tekkimist ning töökoha kaotamist.

“Selgub, et 70 protsenti vastanutel ei ole tegelikult hirme võõrtööjõu tööle asumisega Eestis,” selgitas  CV-Online’i turundusjuht Karla Oder. “Kuna hetkeolukord võimaldab luua uusi töökohti, tõsta positiivset konkurentsi tööandjate vahel ning edendada hoolivuskultuuri, siis usume, et pikemas perspektiivis tuleb võõrtööjõud tööturule kasuks.”

Tundub, et arvamust on küsitud tööandjatelt, mitte töövõtjatelt. Miks peaks tööealine eestlane plussiks pidama ähmaseid “lisanduvaid uusi oskusi ja teadmisi ning mitmekesisemat tööturgu”? Kui jutuks on näiteks ukrainlased kui kõige suurem tööjõuturule lisanduv grupp, siis mida tähendab nende puhul “mitmekesistuv tööturg” ja miliseid oskusi-teadmisi saavad siinsed töötajad ukrainlastelt?

Milles seisneb positiivne konkurets tööandjate vahel, kui vastavalt äsja vastuvõetud välismaalaste seadusele saab võõrtööjõule maksta 0,8 keskmist palka? Kas konkurents seisneb selles, kes saab madalama töötasuga võõrtöölise värvata?

Päris huvitavad on positiivseks märgitud momendid nagu  oskustööliste nõudluse tasakaalustamine ja hoolivuskultuur – mida need tähendavad ja kas vastajad tõesti oskasid rääkida “hoolivuskultuurist”, mis tundub pärinevat uusmarksistlikust leksikast?

Hirmudele on vähe tähelepanu pööratud, kuid võõrtööliste puhul on töökoha kaotus ja palga vähenemine alati esikohal, kultuurilised konfliktid aga tulevad venekeelsete ja eestlaste vahel kindlasti, sest eestlased on tugevalt häiritud vene keele massilisest levikust.

Uuring tundub olevat suunatud positiivse kuvandi loomisele võõrtööjõu sisseveo osas – vähemalt tulemus viitab sellele, et vastatud on ette antud küsimustele, sest “hoolivuskultuuri edendamist” ei pakuks küll vist ükski tööealine eestlane välja, kui jutt on võõrtööjõu positiivsetest aspektidest.

Võõrtööjõu uuringu kokkuvõte baseerub CV-Online’i poolt aprillis läbi viidud küsitlusel, millega uuriti tööealiste eestlaste seisukohti võõrtööjõu suhtes. Uuringus osales 4330 vastajat, kellest enamik on tööealised inimesed erinevatest tegevusvaldkondadest.

UU