Eesti majanduse tulevik on tehnoloogiline areng, mitte kümned tuhanded odavad slaavlased!

Eesti ettevõtlus vajab küll töökäsi, kuid odava tööjõu sissevedu pole lahendus. Pilt on illustratiivne.

Massiimmigratsioon töötab Eestis juba täie rauaga ja varjatud suunalt – nimelt peamiselt slaavi riikidest.

Lühemat aega Eestis töötamiseks registreeritud inimeste arv ületas juba novembri lõpus 20 000 piiri, kirjutab BNS Eesti Päevalehele toetudes.

Mida see arv tähendab? Peamiselt seda, et Eestisse on saabunud tohutu hulk vene keele kõnelejaid – seda räägivad ka kõik ukrainlased. Tööandjatele tähendab see, et keeleõpet pole neile inimestele vaja teha, sest ka Eestis osatakse idanaabri keelt piisavalt, et töökäske anda.

Lõppjäreldus: Eesti ettevõtluse töökeskkond muutub veel rohkem venekeelseks ja riik üldkokkuvõttes venestub, seda enam, et vene keele domineerimisele Eesti riik enam vastupanu ei osuta, seda venemeelse Keskerakonna võimutsemise tõttu.

Järgmiseks – odav tööjõud lööb Eesti palgad alla, kõrgema elatustasemega harjunud Eesti inimestele jääb siinsetest palkadest väheks ning nad jätkavad Soome ja mujale maailma lahkumist. Ukrainlased aga kinnistuvad siin, muutuvad ühiskonna osaks ja muudavad riigi multikultuurseks, seda venestumise baasil.

Ei maksa lasta ennast ära lollitada sõnaühendist “ajutine tööluba” – hea töömees hakkab ühe loa lõppedes järgmist taotlema, ettevõte toetab seda ja slaavlane seob ennast algul pikemaks ajaks, siis aga alatiseks Eestiga, sest siin on elatustase ja teenimisvõimalused kõrgemad. Meie ise oleme ju seda 100 000 eestlase kaudu Soomes läbi elanud!

E-riik Eesti hakkab odava tööjõu tõttu tehnoloogiliselt alla käima, sest madalapalgalised töötajad ei soosi kunagi arengut – kui Maximale on odavapalgaline ukrainlanna kasulik, ei hakka ta selvekassasid poodidesse paigutama. Eesti jätkab ilmselt IT-arengut, kuid tootev majandus hakkab allakäiku tegema, sest ukrainlase kaks kätt ja labidas ei soosi tehnika ostmist.

Eestis ongi uskumatu see, kuidas ettevõtjad ei hooli omakasu pärast vähemalgi määral rahvusriigi tulevikust ja on valmis sisse tooma keda tahes, peaasi, et saaks tööjõukulusid alla viia. Ettevõtlus ripub puugina nii riigieelarve kui eurorahade küljes – ilmselt on seda teinud EL-i õhutatav projektimajandus, mis seob ettevõtluse rahade jaotamise, mitte ärireeglite külge. Samuti seob see rahvuslikud majandused globalistliku süsteemi külge, mis aga tähendab suuri tulusid ennekõike Saksamaa-sugustele, mitte väikeriikidele.

Järgmise aasta novembriks seda arvu 20 000 ilmselt enam meediasse ei ilmu, sest võimule tulles keerab EKRE massiimmigratsiooni ja odava tööjõu sisseveo kraanid kinni.

“Eesti majandusel on tulevikku vaid siis, kui me suudame uuesti käivitada oma rahvusliku majanduse, mis ei ole mitte lääne korporatsiooni tooteid ja teenuseid vahendav allhange, vaid mis toodab maailmaturule meie oma tooteid,” ütles Mart Helme oma aastalõpuintervjuus. “Et seda saavutada, on vaja läbi viia jõhker deregulatsioon, heita kõrvale kõik meie majandust pärssivad ja korporatsioonide huvide läbi surutud eurodirektiivid, luua senisest erinevatel ja paindlikel põhimõtetel toimiv maksusüsteem, mis muu hulgas, viib sisse regionaalsed maksuerisused, aga ka regionaalsed palgakoefitsiendid.”

“On ühtlasi vaja suunata teadusarendusse ja teadussaavutuste majandusse rakendamisse senisest oluliselt suuremaid summasid. On vaja loobuda totrast ideest, nagu oleks Eesti majanduse päästerõngaks odav tööjõud slaavi riikidest. Ühesõnaga, ma võrdleksin meie olukorda praegu Teise maailmasõja järgse Saksamaa või Jaapaniga, mis saavutasid oma majandusimed tänu sellele, et võtsid sõjaeelse tehnoloogia asemel kasutusele konkurentidest moodsamad tehnoloogiad,” ütleb Helme.

Kommentaarid