Emotsioonid on asjatud? Eestis on metsamaad rohkem kui kunagi varem

Eesti, Majandus,
- Updated
©Uued Uudised
EKREMM290920190108

Emotsioneerimine Eesti metsa raiumise ja sellega koos kadumise kohta, on muutunud juba igapäevaseks. Alatasa saab lehest lugeda või raadiost kuulda juttu metsa raiumise teemal.

Eriti varmad on sõna võtma kultuurinimesed, kes teavad küll midagi linnulaulust, kuid ilmselt mitte eriti palju majandusest. Samas ei anta endale aru, et mets on üks majandusharu ja metsa tulebki majandada, aqga seda tuleb teha targalt.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Tõsiasi on see, et metsamaad on Eesti rohkem kui kunagi varem peale sõda. 2018. aasta andmete põhjal (keskkonnaagentuur) on metsamaa all üle 2,3 miljoni hektari, mis teeb üle 51 protsendi Eesti maismaast. See tase on säilinud viimase kuue aasta jooksul, olles pidevalt pisikeses kasvus. Näiteks 1958. aastal oli meil metsa all 1,4 miljonit hektarit, 1994. aastal aga 1,9 miljonil hektaril.

Seejuures kuulub natuke üle poole metsamaast riigile ja ligi veerand on majanduspiirangutega ehk kaitse all. Olgu märgitud, et rangelt kaitstava metsamaa osakaalu suhtes on Eesti teiste riikidega võrreldes esiotsas.

Kommentaarid

11 commentsOn Emotsioonid on asjatud? Eestis on metsamaad rohkem kui kunagi varem

  • Avatar

    “Samas ei anta endale aru, et mets on üks majandusharu”. Ei nõustu selle lausega! Mets on osa planeet Maa eluruumist nagu merigi, mitte mingi majandusharu. Enamikul eestlastest on metsaga, vähemalt mõne metsatukaga, olnud isiklik emotsionaalne seos. Oli mul’gi salajane ‘muinasjutumets’ ühes mahajäetud saunikukohas (juriidilise nimetusega ‘reformimata riigimaal’, kui õigesti mäletan). Keegi sariraadaja ostis sinna aga raieõiguse ning hävitas kogu maastiku. Nimelt maastiku, mitte ei raiunud üksnes puistut, mis juhtumisi oli üsna liigirikas, tihedast kuusikust kaasikuni pluss saunavare läheduses kasvanud põlispuud ja õunapuud. Alles jäid poole meetri sügavused väljaveorööpad iga paarikümne meetri tagant ning tänaseks juba poolteisemeetrine pajuvõsa (viimases pole ma kindel, käisin viimati lehetul aastaajal, võib olla oli tegu toomingaga). Isegi kui väga tahaks, läheks sellel paarihektarisel maalapil algse idülli taastamine väga kalliks. Eriti arvestades rööbaste täitmise vajadusega. Pealegi, minu silmad seal enam põlispuid ei näeks. Sama seis on koduküla ümbritsevate lageraielankidega, mis lähiaastakümneil kasvavad tihedaks võpsikuks. Sõjaeelses Eestis võisid seal tõesti olla karja- ja heinamaad aga kindlasti polnud näotult segipööratud, kõrgete kändudega kuumaastikku.

  • Avatar

    PS. Ära tuleks keelata metsast nn tarbe ehk “peldiku” paberi tegemise.
    On terve rida taimi nagu näiteks kanep (enamuse kanepi sortidest EI OLE “narko” sisaldust üldse) millest saab väga head paberit.
    Lisaks kasvab kanep kordades kiiremini ja tema töötlemine on KORDADES keskkonna sõbralikum.
    Samuti on kanepi kasvatamine põldudele väga heaks vahekasvutaimeks – see kosutab mulda.
    Täpsemat infot võib leida netist suht kiiresti.

  • Avatar

    Antud küsimuses EI OLE emotsioonid asjatud – küsimus tuleb ülesse tõsta ja lahendada enne kui mets otsa saab.
    Ei tohi olla olukorda kus kisa ja emotsioonid algavad alles siis kui metsa enam ei ole.
    Näiteks minu talu mets on alles – harvendame sugulastega ise – peamiselt talu/sauna kütte puudeks.
    Aga ümberkaudu on tehtud suht lageraie – maantee poolsesse külge on jäetud (tavaliselt) riba “silmailuks” aga mets on maas.
    Sama küsimus nagu hetkel kuritegeliku invasiooniga Euroopasse – Saksa ja Rootsi on juba sisuliselt põlisealnike jaoks kadunud,
    Ja küsimus hakkab allesn üüd servast kerkima – kas ootame sellist hetke ka meile – nii metsa kui demograafia küsimuses???
    Vaatamiseks; https://concen.org/content/europa-last-battle-2017

  • Avatar

    Mets ei ole vaid koht, kus riigikassat täita vaid biloogiliselt mitmekesine elukooslus, seda teab algkoolilapski. Heaperemehelikkus ja tark majandamine nendel lageraiejärgsetel lagamikel, põhjatute harvesteriroobastega, küll silma ei hakka. Minu sünniaasta jääb seitsmekümnendate algusesse, olen olnud aktiivne metsades käija praktiliselt terve oma elu ja sellises ulatuses metsarüüstamist (nõukaaegsed langid nägid palju viisakamad välja) pole minu silmad näinud. Isegi 90-ndate kauboikapitalismi ajal mitte. EKRE, jätkake samas vaimus ja ma katlustan, et ta kaotate järgmistel valimistel väga palju hääli.

  • Avatar
    uskmatu-toomas

    Raiume kogu metsa maha ja siis ei saa meil toimuda see mis täna Austraalias ! Teisest küljest riigikassa vajab täitmist ja kõige lihtsam on toorme müük kui pea rohkemaks pole võimeline !

  • Avatar

    Lugupeetavad, ärge pidage eesti inimesi rumalateks! Meetrine paju- väi lepavõsa ei ole mets! Puupõld ka ei ole mets! Ega me pimedad ei ole, liigume Eestimaal piisavalt ringi et järeldusi teha kuidas seal kus kunagi oli paks mets on nüüd pahatihti kilomeetrid lagedat raiesmimkku või meetrine võsa.

  • Avatar

    Kui raielangil võsa kasvab või on puupõld kus on männid või kuused reas, see ei ole mets. Väärtus on selline mets mida ei ole kunagi raiutud. Kus on toimiv ja terviklik isereguleeruv ökosüsteem. Metsa ei ole vaja majandada. Mets saab väga hästi ilma inimeseta ka hakkama. Palju meil sellist veel järel on?

  • Avatar

    Mhm.võsastunud põllulapid metsamaaks ja mets maha. Kui loomad teel suurendame küttimisnorme. Asi ju tasakaalus😂pole metsi pole loomi. 😠

  • Avatar
    Leo Viller

    Nõukoguliku ENE andmetel oli Eesti NSVs metsa umbes viiskümmend aastat tagasi 189 miljonit tihumeetrit. Huvitav, milline see number küll momendil võiks olla, eriti kui arvestada, et taasiseseisvusajal on Eestis igal aastal maha võetud keskmiselt umbes 9 – 10 miljonit tihumeetrit

  • Avatar

    Metsamaad võib ju olla jah aga palju seal peal metsa on? Tundub et mingi mitemõtlejate pealoputamise artikkel.

  • Avatar

    Lisage siia ka statistikas kasutatav metoodika ning terminite seletused. Mis ime asi on metsamaa? Kas see on mets või maa?

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused