Endel Oja: Kadri viadukt ja Jüri sild ebaefektiivse raharöövli Rail Balticu sümboliteks

Majandusteaduste kandidaat ja EKRE majandustoimkonna liige Endel Oja juhib taas tähelepanu sellele, et kuigi Rail Baltic on ülikahtlane ja päris kindlasti aina kallimaks muutuv ettevõtmine, ajavad peaminister Jüri Ratas ja majandusminister Kadri Simson seda hukatuslikku projekti vene lolluse ja saksa täpsusega edasi.

“2017. aasta juunis, saates Riigikokku ratifitseerimiseks Rail Balticu (edaspidi – RB) Riikidevahelise Kokkuleppe, lubas valitsus rahvale kolme tingimuse täitmist. Need olid: RB on sotsiaalmajanduslikult tasuv ja seetõttu EL-i abi kõlbulik (mis oli välja arvutatud RB tasuvusanalüüsis audiitorbüroo Ernst&Young Riia kontoris), projekti maksumuseks on 5,8 miljardit eurot (Eesti osa 1,3 miljardit eurot) ja EL abi sellest on 85%. Tänaseks oleme seisus, kus mitte ükski nendest lubadustest enam ei kehti.

Sotsiaalmajandusliku tasuvuse arvutustes on 4 miljardi eurone viga autode saasteheitmete arvutamisel, mistõttu projekt ei ole sotsiaalmajanduslikult tasuv ja ei vasta EL abi tingimustele. Kuna EL-i kogu abi Eestile järgneval eelarveperioodil aastatel 2020-2027 väheneb võrreldes käesoleva eelarveperioodiga 40% ja muutuvad ka prioriteedid EL eelarve jagamisel (eeskätt kallutatusega lõunapoolsete riikide suunas), siis on enam kui kindel, et RB projekti 85% finantseerimisest EL poolt ei saa enam juttugi olla.

Tõenäoline EL kaasfinantseerimise osakaal jääb parimal juhul 50% suurusjärku, mis omakorda tõstaks Eesti riigi poolse omafinantseeringu vähemalt 800 miljoni euroni. Mis puudutab RB ehitusmaksumust, siis viimase aasta jooksul on prognooshind tõusnud 23% ehk 1,6 miljoni euroni (RB kogumaksumuse prognoosides on toimunud alljärgnevad „arengud“: 2016. aasta mai 3,68 miljardit eurot, 2016. aasta oktoober 5,0 miljardit eurot, 2017. aasta aprill 5,9 miljardit eurot). Seejuures ei ole ükski ehitaja veel antud numbrite paikapidavust kinnitanud.

Järelemõtlemiseks: KUMU ehitusmaksumuseks planeeriti 33 miljonit eurot, tegelikuks maksumuseks kujunes 47 miljonit eurot, kallinemine 42%. ERM-i maksumuseks planeeriti 37,8 miljonit eurot, tegelikuks maksumuseks kujunes 63 miljonit eurot, kallinemine 67%. Reidi tee maksumuseks planeeriti 29 miljonit eurot, odavaim hinnapakkumine oli 40 miljonit eurot, kallinemine 38%. Eesti idapiiri ehitamismaksumus peale reaalsete ehituspakkumiste saamist erines prognoositavast koguni 2,5 korda.

Euroopa Kontrollikoda (tervitusi meie piirkonna spetsialistile Juhan Partsile!) tõi oma 2010. aasta auditis välja, et kõigil 19 auditeeritud raudteelõigul täheldati projekti kulude suurenemist. Ja nüüd värsked uudised Riiast! Lätlastel oli esialgne Riia reisiterminali hinnasiht 170 miljonit eurot. See oli mitu aastat tagasi ametnike seisukoht. Ettevõtjad samal ajal hindasid silma järgi ca 300 miljonit eurot. Mõni kuu tagasi korraldati ehituskonkurss hinnasihiga 230 miljonit eurot. Paberid võtsid välja 6 huvilist, pakkumise tegid 2. Odavaim pakkumine oli 450 miljonit eurot, teine üle 500 miljoni euro. Konkursi võitjat pole kinnitatud, sest raha ei ole.

Riigikantselei Euroopa Liidu Asjade direktori Klen Jääratsi sõnul on Eesti eelarveprioriteedid juba praegu väga mahukad ja tõenäoliselt peab riik hakkama järgmise aasta jooksul milleski järeleandmisi tegema, kõigiks kavandatud suurprojektideks (RB, riigipiir ja eletrisüsteemi lahtiühendamine Ida-Euroopa süsteemist) raha ei jätku. (Ärileht.Delfi. 29.01.2018.a.).

Mida teeb aga antud olukorras valitsus? Kas selgitab eksperte kasutades, miks on RB tasuvusanalüüs negatiivne? Milline on RB prognoositav koormus riigieelarvele tulevikus, kui lisaks eeltoodule selgub, et õigus on Eesti transiidiettevõtjatel, kes väidavad, et kaupa RB-le saabuma ei hakka, kuna RB-l puudub konkurentsieelis? Kas valitsus plaanib tellida juriidilise analüüsi, kuidas oleks Eestil võimalik RB projektist vajadusel väljuda?

Mitte midagi sellist! Valitsus kavatseb kõike eelnimetatut eirates hoopiski alustada RB ehitamisega ja seda üksikute objektide kaupa. Kas keegi suudab Eesti kinnisvara arendamise ajaloost tuua näidet, kus ilma ehitusmaksumust ja finantseerimistingimusi teadmata alustatakse reaalsete kulude tegemist ehk ehitamist?

Minister Kadri Simsoni ja peaminister Jüri Ratase poliitilise „tiiva“ all aga plaanib Rail Baltic Estonia OÜ lüüa juba lähitulevikus kopa maase Harjumaal, ehitamaks Saustinõmmele, kus täna laiub tühermaa, ühe RB planeeritavast 90 viaduktist. Ehitusluba selleks on väljastatud.

Ja nendes tingimustes kangutab Kadri Simson soomlasi ühinema RB ühisfirmaga, teades suurepäraselt, et soomlased on Põhja-Jäämere äärest algava ja Helsinkis lõppeva võimaliku uue raudteeprojekti tunnistanud konkurensivõimetuks (Arctic Ocean Railway Report, Finnish Transport Agency, Helsinki, March 2018, lk.18.).

Poliitilise arguse, rumaluse ja minnalaskmise monumentide põlistamiseks pakun – nimetada Saustinõmme viadukt Kadri Simsoni nimeliseks. Ka peaminister Jüri Ratasele leidub RB „projektis“ vääriline mälestusmärk. Nimelt tuleb Pärnu taha Rääma rabasse, kus turbakiht kohati ulatub 8-10 meetrini, rajada RB tarvis Baltimaade pikim sild (2 km). Nimetagem Rääma raba sild ümber Jüri Ratase nimeliseks rabasillaks! Kas enne, kui värsked poliitilised tuuled RB „fännklubi“ riigi rahakoti juurest eemale puhuvad, jõutakse veel kusagil kopp maasse või vai rabasse lüüa?”