Energia kallinemine võib majanduse taastumisele pidurit tõmmata

Majandus,
©Uued Uudised
Eesti on küll elektritootjariik, aga on ikkagi kallite hindadega plindris.

Septembris ulatus tarbijahindade kasv aastases võrdluses 6,6%-ni, mis on kiireim inflatsioonitempo alates 2008. aastast. Nagu juba tavaks saanud, oli kiire hinnatõus põhjustatud energiahindade hüppelisest kallinemisest.

Elektri börsihind oli septembris kolm korda kõrgem kui mullu samal ajal ning nafta hind maailmaturul veidi vähem kui kaks korda kõrgem. Maagaasi impordihinnad on kogu Euroopas hullumeelse kasvutempo saavutanud just viimastel kuudel ning on nüüd kevadega võrreldes juba 3-4 korda kallimad. Kogu hinnatõusust moodustas energia- ja kütusehindade kasv ligikaudu 60%.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Energia hinnatõusu põhjused ei ole muutunud. Hindasid kannustab ühelt poolt endiselt tugev nõudlus majanduse üheaegse avanemise kontekstis. Teisalt on taastuvad energiaallikad olnud viimasel ajal vähetootlikud (nõrk tuul ja madal veetase Skandinaavias) ning keskkonda saastavamad tootmisviisid on kõrge CO2 kvoodi hinna tõttu muutunud väga kalliks. Maagaasi varud said aga eelmise talve ajal suures mahus ära kasutatud ja nüüd tuleb varude täiendamiseks võistelda nii Aasia kui Venemaa endaga, mis ongi kokkuvõttes hinna üles löönud. Hindade langusele aitaks lähivaates tohutult kaasa soe, vihmane ja tuuline talv, mis ühelt poolt hoiaks nõudlust madalamal ja annaks samas võimaluse taastuvenergia tootmisvõimsused täies mahus tööle rakendada.

Ülejäänud Euroopaga võrreldes on Eestis hinnakasv olnud tunduvalt kiirem, sest meie tarbijakorvis on energiakulude osakaal keskmisest suurem. Energiakandjatega tehtud tulevikutehingud näitavad tänasel päeval, et kõrgendatud hinnatase kestab vähemalt tuleva aasta kevadeni, mil võiks oodata hinnataseme märkimisväärset alanemist. Aasta lõpus toetab aga hinnatõusu ka toidutoormete jätkuv kallinemine, mis ei ole Euroopa turgudele (sh Eestisse) veel täies mahus jõudnud. Üksikud toidukaubad (nt kartul, värske köögivili) on viimastel kuudel siiski märkimisväärselt kallinenud. Seega jääb inflatsioon ootamatult kiireks vähemalt aasta lõpuni, kuid tõenäoliselt ka uue aasta esimestel kuudel.

Pikalt kõrgel püsiv elektrihind võib lähivaates pidurdada majandusarengut kogu Euroopas, sest elekter on paljudes tööstusharudes oluliseks tootmissisendiks. Kui keskmise tööstusettevõtte jaoks jääb energiakulude osakaal tootmiskuludes alla 3%, siis näiteks paberi- ja metallitööstuses aga ka osade ehitusmaterjalide tootmises võib see ulatuda kuni 20%-ni. Eesti suurim elektritarbija Estonian Cell on hinnanud, et energia osakaal nende otsestest tootmiskuludest on lausa üle 35%. Kui ettevõtjad peaksid sisendkulude ootamatu kasvu tõttu tootmist vähendama hakkama tekitab see niigi ägeda nõudluse all vankuval turul defitsiiti veelgi juurde ja avab tee uuteks äkilisteks hinnatõusudeks.

Marthi Lepik, LHV kommunikatsioonispetsialist

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused