04.12.2020
Rahvuskonservatiivid on alati toetanud raudteeühendust välisilmaga juba olemasoleva infrastruktuuri täiustamise kaudu. Pilt on ilustratiivne.
Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts tutvustas novembris riigikogus auditi tulemust, mille järgi näitab Rail Baltica liini reisijateveo osa hindamine, et see ei ole majanduslikult jätkusuutlik, sest 2030. aasta paiku kasutaks liini 4,6 miljonit reisijat aastas.
“60-minutilise sõiduajaga teeninduspiirkonnas elab kokku 3,8 miljonit inimest, aga jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad sellised liinid teenindama 9 miljonit reisijat aastas,” on auditis kirjeldatud.
Kontrollikoja andmetel on Rail Baltica näol tegemist liiniga, mille teeninduspiirkonnas elab kõikidest kontrollikoja poolt auditeeritud raudtee suurtaristutest kõige vähem inimesi ning see vahe on väga suur, see mõjutab selle projekti sotsiaalmajanduslikku tasuvust, rääkimata tema majanduslikust tasuvusest.
Projekti kulud on osutunud oluliselt suuremaks kui algselt planeeriti. Kulud on 51% ehk 2,35 miljardit suuremad kui kaheksa aastat tagasi planeeriti. “Ja see kõik on juhtunud projekteerimisfaasis. Mis saab veel ehitusfaasis?” küsis Parts.
Ta osutas ka sellele, et aastal 2008 oli Rail Baltica puhul poliitiline soovmõtlemine, et rong hakkab sõitma aastal 2020, aga praegu on daatumiks juba aasta 2030.
Kontrollikoja hinnangul peab põhja-lõuna suunaline raudtee kaubavedu suutma konkureerida teiste transpordiliikidega, kuid Rail Baltica puhul ei ole saa konkurentsivõimes kindel olla. “Kontrollikoda ei ole leidnud ühtegi sellist realistlikku plaani, milliste majanduslike hoobadega ikkagi see kaup autodelt ja laevadelt sinna raudtee peale viiakse,” sõnas Parts.
Viimase probleemina on kontrollikoda välja toonud Rail Baltica juhtimisprobleemid. Teadupärast on projekti tippjuhtkonnas olnud ka suur kaadrivoolavus.
Allikas: Pealinn