Hiina tõestas viirusepuhanguga, et lisaks võimsale arengule on ta ka ebakindel partner

Majandus,
©ZUMAPRESS.com/Scanpix
Suhtluses Hiinaga tuleb alati näomaski kanda. Pilt on illustratiivne.

Hiinast Wuhanist alguse saanud viirus on ühest küljest pannud muu maailma jaoks kinni Hiinast lähtuva turismi ja kaubavahetuse, teisalt aga pärsib turgude äralangemine tugevalt ka riigi enda majandust.

Enamik maailma ettevõtteid sõltub Hiina tehastest ja toodangust, seepärast on koroonaviiruse puhangu tõttu tehaste sulgemine pannud firmad seisma silmitsi probleemiga, mille tõttu tuleb hakata otsima teisi viise, kuidas tootmist jätkata. Ka Wendre valmistub Hiina tarnijatele alternatiive otsima, kirjutab Postimees.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Nii ongi koroonaviirus paljastanud esimese asja, mis muudab Hiina ebakindlaks partneriks – sealsete vapustuste ajal võib Hiinast tulemata jäänud kaup väga negatiivselt mõjutada muu maailma ettevõtlust. Kui vastab tõele jutt, et viirus pääses lahti Wuhani sõjalisest laborist, võib see kunagi uuesti korduda. Igal juhul on miljardiline hiinlaste kogukond koht, kus võivad inimeste kokkusurutuse, keskkonnasaaste ja paljude muude tegurite tõttu vallanduda uued ülemaailmsed epideemiad, mis tõmbavad suhtluse muu maailmaga koomale.

Järgmine pärssiv tegur on Hiina kommunistliku partei ainuvõim riigis – seal võidakse alati mingi suunamuutuse käigus ettevõtluse jaoks kruvid kinni keerata. Kommunistide eetika ei keela ka mitmesuguseid Lääne ühiskonna ja turumajanduse jaoks vastuvõetamatute meetmete rakendamist, nagu dumpingupoliitika, ettevõtluse riiklik rahastamine, tööstusspionaaž, tehnoloogiate varastamine, varjatud mõjuvõimu ostmine võõrsil ja nii edasi.

Hiina on väga agressiivne ka Lõuna-Hiina merel, mistõttu lisandub sõjaline mõõde, kus konflikti korral Kagu-Aasia riikidega peavad partnerid arvestama Hiina agressiivsuse tagajärgedega. Muu maailmaga on Peking konfliktis ka pidevate demokraatiareeglite rikkumise tõttu Tiibetis, Uiguurias ja Hongkongis.

Nii ongi Hiina ühest küljest võimas majandus, millega ei saa mitte arvestada, samas aga on kommunistlik režiim oluline riski- ja ohutegur.

Kommentaarid

2 commentsOn Hiina tõestas viirusepuhanguga, et lisaks võimsale arengule on ta ka ebakindel partner

  • Avatar

    Jamps! Risti vastupidi on tegelikult. Kuna on tsentraalne juhtimine siis saavad nad selle ja muude seda laadi probleemidega hoopis kiiremini ja tõhusamalt hakkama kui meie bürokraatlik kord. Seal tuleb käsk ülalt ja tehakse kohe ära. Karantiinid, vaktsiinid jne on kohe olemas.
    Siin hakkavad mingid ametnikud kaigast vedama ja seadustes näpuga järge ajama. Opositisoon teeb kõik, et takistada. Ajakirjanikud otsivad kus aga saaks paljastada ja skandaali kütta. Lõpuks, et miskit tehtud saaks kulub võrreldes Hiinaga järgu võrra rohkem aega.
    Mõlemal süsteemil on oma eelised ja vead. Antud juhul on küll segi läinud. Mingi tellimus Hiinat maha teha?

  • Avatar

    Majanduskriis on köömes selle kõrval, mis tegelikult juhtuma hakkab, kui käed ripakil viiruse Eestisse saabumist ootama jääda. COVID viiruse eripäraks tavalise gripiviiruse kõrval on suur elujõud – 9 päeva elutul pinnal toatemperatuuril (madalamal temp. kauem) ja pikk, kuni 40 päevani ulatuv peiteaeg. Kui suremuseks ongi Hiina ametlikeil andmeil ‘vaid’ 2%, tuleb hukkunute koguarv pärast kõigi elanike nakatumist hiiglaslik. See ei juhtu muidugi lühikese aja jooksul. Eestinen.fi viimaste artiklite põhjal arvutasin välja, et nakatumisest surmani või ametlikult terveks tunnistamiseni kulub ühtmoodi 1,3 kuud (eeldusel, et peiteaeg on 2 nädalat). Eesti riik ootab ilmselt esimesed haigestunud ära ja hakkab siis haigetega kokkupuutunuid jälitama. Kuna eestlased valdavalt usuvad, et neid maailmaküla hädad ei taba, jätkavad nad kinos-teatris-kontserditel, reisidel, koolis, lasteaias, supermarketites ja lõbustusasustustes käimist viimse hetkeni, aimamata, et ollakse juba viirusekandjad. Miljoni nakatunu kohta 2% surnuid teeks Eestis kokku 20 000 inimest. See ei juhtu muidugi üleöö, aga kui med. süsteemi võimekus haigeid hospitaliseerida katkeb, kaob haigestunute üle igasugune kontroll. Kas meil linnasidki karantiini suudetakse panna? Seiskunud eluga piirkonna elanikke toitlustada? Ehk oleks lihtsam aja ja ressursi võitmiseks massiüritusi ja lõbureise piirata (mitu tuhat inimest üle Eesti lähevadki nüüd 24.02 linnapäid-presidenti kätlema?)? Või teha massivseid hügieeni propageerimise kampaanijaid (iga nohune köhija kandku maski, aevastagu kasvõi varrukasse, pestagu käsi, ukselinke, filtreeritagu siseõhku uv-kiirguritega)? Igatahes, teid on hoiatatud, ütleb Maailma Terviseorganisatsioon: https://eestinen.fi/2020/02/maailma-terviseorganisatsioon-riigid-ei-vota-koroonaviiruse-ohtu-tosiselt-see-on-vaenlane-nr-1/

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused