17.05.2019
Hiinlased ehitavad Addis Ababa raudteejaama – seda riigis, kus alles olid ohvriterohked sisemised rahutused.
Üks võte rahvuskonservatiivide vastases võitluses on jutt, mille järgi EKRE võimuloleku ajal kahanevat või lõppevat investeeringud Eestisse.
Nii kirjutab Delfi, et Taxifysse investeerinud prantslanna Fleur Pellerin olevat öelnud: paremäärmuslus on investorite ja ettevõtjate jaoks väga halb.
Kahtlemata soovivad investorid oma raha paigutada stabiilsetesse riikidesse. Ainult et ükski Euroopa riikidest, kus parempoolsed konservatiivid võimul on, pole ebastabiilne – eeldades, et paremäärmusluse all peetakse silmas EKRE-t ja Eestit, Fideszi ja Ungarit, Liigat ja Itaaliat.
Üheski neist riikides ei märatse ka tegelikud neonatsid tänavatel – need asjad, nagu ka vasakäärmuslaste vägivald, toimuvad ju nn liberaalsetes riikides, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Hoidugu investorid siis sealt eemale. Prantsusmaal ju toimuvad ka suured “kollavestide” rahutused, milles on ka vägivalda palju – tulgu prantslased Eestisse, kus seda pole.
Just Lääne-Euroopas möllab islamiterror, mis peaks investorid kohe eemale peletama – kuidas sa tuled Brüsseli lennujaama, sõidad metroos või lähed Bataclani teatrisse, kui on oht, et sinna tuleb ka pommivööga islamisõdalane? Kuidas sa ajad äriasju, kui lennujaamad, raudteevaksalid ja sadamad suletakse sageli pikaks ajaks, kas pommiplahvatuse või isegi lihtsa ähvarduse tõttu, mis kohe elu seiskab? “Rassistlikud” ja “ksenofoobsed” Budapest ja Varssavi on märksa turvalisemad.
Üks peamisi argumente on vasakliberaalidel see, et koos investoritega ei tule ka vajalik tööjõud, kes kardavad rassistlikku ja ksenofoobset suhtumist. Üldiselt on selline suhtumine pigem Lääne-Euroopa enda probleem, sest nad on oma majandusruumi ja kogu ühiskonna immigrantidega üle ujutanud ning sellest tekkinud konfliktid erinevate kultuuriruumide vahel loovad ebastabiilse olukorra.
Firmade tippspetsialistid liiguvad üldjuhul ka välismaal hoopis teistes sfäärides, mitte neis, kus valitseb otsene tänava-ksenofoobia.
Pigem loovad just parempoolsete võimu all olevad riigid ettevõtlusele soodsama pinnase, sest neis soodustatakse turumajanduslikku ettevõtlust. Investoritel on põhjust eemale hoida just sotsiaalsetele lubadustele rõhuvatest vasakpoolsetest režiimidest, kus maksusüsteemid võtavad neilt suurema summa teenitud kasumist, ja konkurentideks on riigifirmad.
Eriti ohtlikud on investoritele vasakliberaalsete režiimidega riigid, kus ettevõtlus seatakse sõltuvusse ideoloogiatest. Triibulised nimekirjad firmade juhatustes tähendavad ju soolist võrdsust, mitte õigete otsuste tegemiseks vajalikku kompetentsust – seal võidakse kaotada vajalik ja väikesearvuline parimate ajude kooslus selle nimel, et mehi ja naisi oleks võrdselt.
Selliste valitsustega riikides rünnatakse ettevõtjaid täiesti ideoloogiliste asjadega, sundides neid tegema otsuseid, mis lähtuvad poliitikast, mitte majandusseadustest. Nii ründab LGBT oma tahtmise läbisurumiseks sageli ettevõtlust, olles ülesköetud vasakliberaalses ühiskonnas võimelised äritegevuse hävitama. Hea näide on Eestist, kus Swedbank küsis geisäutsude peale tagasi Aadu Luukase fondile kodanikuühiskonna toetuseks antud raha, mis pidi minema SAPTK-le – ja konkurent andis selle summa ikkagi.
Vasakliberaalne ühiskond kirjutab ettevõtjatele ette nii palju kurnavaid ja majandusseadustega vastuolus olevaid reegleid, eriti vähemuste õiguste osas, et parempoolsete valitsustega riigid, kus esikohal on majandusseadused, peaks investoreid pigem meelitama.
Laias maailmas näeb paraku väga palju seda, kuidas investorid paigutavad raha ka diktatuuririikidesse või lausa sõdivatesse maadesse – hea näide on sisetülides vaevlev ja Eritreaga alatasa sõdiv Etioopia, kuhu on Hiina kapital tugevasti kinnitunud. Isegi kehva ärikultuuriga ja autokraatse režiimiga Venemaa paelub ju eriti Saksamaad. Investorid ei karda demokraatia puudumist – nad kardavad kõige rohkem oma varade natsionaliseerimist, mida korraldavad üldjuhul vaid vasakpoolsed.
Investorid, kes ei taha “paremäärmuslikesse” maadesse tulla, on kas valedega ära hirmutatud, või siis ongi ise veendunud vasakliberaalid, kes seovad majanduse ideoloogiaga – ärimehelik see igatahes pole.